Kui vanahärra Sebastian meie hoole alla jõudis, olid ta silmad nii halvas seisus, et kõige parem, mida arst teha sai, oli need eemaldada, et ta enam valu ei tunneks. Sebastiani kuulutust nägi Anneli, kellel 20 aastat tagasi oli diagnoositud kassiallergia. Aastaid oli ta igatsedes Tartu Kassikaitse ja teisi kasse päästvate organisatsioonide portaale vaadanud ja kui Sebastianit nägi, tuli otsus kiiresti: proovime! Õnneks ei löönud allergia enam välja ja Sebastian sai endale suurepärase kodu.

Kuigi pimeda kassi eest hoolitsemine võib kõlada hirmuäratavana, kuna ilmselt vähestel on see kogemus, on asi lihtsam, kui kõlab. Siiski, mõned nipid ja tähelepanekud on olulised. Anneli jagab oma trikke ja soovitusi, kuidas tema Sebastianit aitas uue koduga kohaneda, millised on väljakutsed ja kuidas nendega toime tulla. Loodame, et see julgustab sindki võtma nii vanemat kui ka näiteks pimedat kassi. Kassikaitses on praegu üks pime kass kodu ootamas.

1. Pimeda kassi uue koduga kohandamine: kuidas leiab WC ja toidu?

Otsustasime ta saabumisel panna ühte kindlasse tuppa, kus ta magas, olid ta liivakast ja sööginõud. Esimesed korrad pidime teda aitama. Tõstsime vetsu, nõude juurde ja voodisse/esikäpad voodiäärele. Ülejäänud kaardistamise ja navigeerimise tegi ta ise. Alustas mööda seina liikumisega ja kui vurrudega tajus, et takistus on ees, läks teist teed. Praeguseks on tal peas kus kõik asjad on, aga käib ringi ikkagi ettevaatlikult, juhuks, kui peaks midagi teel ees olema. Voodisse hüppamise õppis ta ära esimese 3 päeva jooksul. Liivakasti panime kindlasse nurka ja see on seal ka püsinud, selle asukoht on alati meeles ja ta pole kordagi mujale häda teinud. Vahepeal liigutame veidi toidukausse, aga ta leiab need ilusti üles, sest teab millisest toapoolest otsida. On olnud kordi, kui leiab uue koha nende otsa koperdamise teel.

Sebastianiga peab olema ettevaatlikum siis, kui ronib kuhugi, kus väga tihti ei käi. Näiteks diivaniäär, aknalaud. Jälgime, et ta ei tuleks alla kuskilt, kus võib kukkuda või viga saada. Mängimine on veel üks asjadest, mis on erinev. Kui temaga mängida, peab mänguasja mööda pinda liigutama nii, et ta seda kuuleks. Kui ta kuuleb, kus ese on oskab ta seda kõrvadega jälgida ja käpaga sihtida. Üleuldiselt vajab ta vahel rohkem julgustamist.

Mis on pimeda kassi puhul teistsugust võrreldes nägeva kassiga? Kui on üldse?

Kartsime alguses, et äkki ei leia ta asju üles (vetsu peamiselt), aga tegelikkuses on tal terve kodu kaardistatud ja asjade asukohad peas. Teine mure oli, et ehk ei saa ta nii palju rikastust, kui ta tahaks. Nüüdseks ronib ta igale poole, kuhu soovib ja ei tundu uusi kohti üldse kartvat. Talle meeldib väga käia rõdul värsket õhku nautimas ja sooja ilmaga õues jalutamas. esimesel arstivisiidil meiega tuias ruumis ka saba ja pea püsti, selg sirgus 😃

Mööbel on nii nagu enne. Ta alguses käis mööda seina ääri. Kui vurrud kuhugi vastu puutuvad, siis jääb seisma ja läheb mujalt. Kusagilt alla kukkunud ei ole. Ta sirutab pea natuke ettepoole ja tunnetab, et ees ei ole midagi ja lihtsalt hüppab. Tegelikult, kui tema magamiskoht, wc ja söögikoht on ühes kindlas kohas, siis ülejäänud mööbel teda ei häiri. Ta õpib ruttu

Ei ta ei näu peaaegu üldse. Ta tuleb kutsumise peale” sööma”, või siis kuuleb külmkapi, konservi karbi avamist. Klõbistame küüntega vastu kaussi ka.
Kui diivanile ja tugitoolile tahab hüpata, siis istub selle ees. Me patsutame käega selle peal ja ütleme hops.

2. Mida olete pimedalt kassilt ise õppinud?

Pime kass õpetab rohkem empaatiat, kannatlikkust. Sest temaga ei saa ringi joosta, talle ei meeldi süles olla. Küll aga meeldib talle õues käia (traksidega). Suur hirm oli, et ta kardab õues ja satub paanikasse, aga see oli asjatu hirm. Kohe esimesel korral nautis ta seda täiega. Küll vajab ta kinnitust, et ta ei ole üksi jäetud ja keegi on kõrval. Õppis isegi treppidest käima mööda seina äärt.

Huvitav on ka see, et olime nii ära harjunud, et tal silmi ei ole, et kui teise kassi võtsime tundud kummaline, kui ta otsa vaatas.

3. Kui keegi mõtleb, kas võtta pime kass, mida ütleksid?

Pimeda kassi võtmist ei ole kindlasti vaja karta. Ta on samasugune kass nagu nägijadki, lihtsalt natuke tagasihoidlikum.
Kraapimisposti Sebastian ei kasuta, sest ta ei tea, mis see on ja ilmselt ei ole see tema arvates turvaline. Tervitab küüsi vaiba või tugitooli peal😁. Meile on see ok.

Kellele pime kass sobiks?

Pimedal kassil on väiksem võimalus kodu leida, eriti sellepärast, et nad ei pruugi olla sama aktiivsed või julged, kui nägevad kassid. Vähemalt Sebastian (Sebastian ei ole ka esimeses vanuses!) enamus ajast teeb enda asja või pikutab, sobiks selline kass minusugustele, kes niisama tahavad vahest chillida. Ta magab minu kõrval samal ajal, kui ma askeldan. Ei soovita inimestele, kes tahavad kindlalt aktiivset, mänguhimulist või kohe sülekassi. Pimedatel läheb kauem aega kohanemise ja julguse kogumisega. Mangimist ja süles istumist kohe kindlasti ei saa, kui üldse. Aktiivsed ei pruugi nad samuti olla, kuna peavad ettevaatlikumalt ringi liikuma ja ehk ei julge nii julgelt tegutseda, kui teised kassid. Samas näiteks üksi ööpäevaks koju jäämine ei olnud tema jaoks probleem.

Kindlasti ei sobi ta väikeste lastega perre, sest ta vajab palju omaette olemist ja ehmatab kõva ja äkilise heli peale.

4. Kas pime ja nägev kass sobivad kokku?

Võtsime Milka talle seltsiks. Alguses oli ikka väga solvunud. Istus mitu päeva oma toas ja ei söönud. Nüüdseks aktsepteerib tema olemasolu, lakub vahel ja magavad kõrvuti, aga sõbrad ei ole. Pime kass muutus peale teise kassi tulekut kurjaks. Susiseb ja uriseb isegi meie peale, kui tõstame või mööda lähme. Nurru ei ole enam löönud. Aga ta on algusest saadik selline mitte nunnutamise loom olnud. Kui tähelepanu tahab näitab välja ja ilmselt on asi ikkagi selles, et ta on vana juba ja ei näe. Eks tegelikult selgub kasside sobivus alles siis, kui nad kokku saavad, nende iseloomust, vajadustest ja kui aidata neil kohaneda teineteisega.

Kuidas edasi? Aita päästa hädas olev kass

Meil on nii hea meel, et Sebastian leidis endale pere, kus tema nägemis-puudust ei nähtud puudusena vaid otsustati olla kassi jaoks olemas ja aidata tal kohaneda uute tingimustega. Kui sinagi soovid olla olemas kassile, kes on pidanud kogema rohkem kannatusi, siis kaalu metsikuma, tervisehädade või vanema kassi adopteerimist või hoiukoduks olemist. Täna on näiteks Meeri kassike, kes on pime ja vajab hädasti kodu. Hoiukoduks olemise kohta saad lugeda siin ja vaata ka kodu otsivad kasse. Oleme tänulikud iga euro eest, et ravida, toita ja aidata koju hädasolivaid tänavakasse.