Mida sisaldab kuivtoit?

kategooria:

Mida sisaldab kuivtoit?

Meie lemmikloomad väärivad täisväärtuslikku värsket, liigile kohast
toitu, mitte tugevalt töödeldud kuivtoitu või konserveeritud toitu.
Enamik müüdavaid lemmikloomatoite on sisuliselt kiirtoit. Inimeste puhul
teame kiirtoidu tervist kahjustavat mõju hästi, aga ka lemmikloomadele
toob kiirtoit kaasa samasugused terviseriskid – ülekaalulisuse,
südamehaigused ja diabeedi.

 

Kassi liigiomane dieet on
väga erinev sellest, mida sisaldavad populaarsed lemmikloomatoidud.
Süsivesikud ei ole kassi dieedis hädavajalikud, küll aga on seda valgud.
Sobivad süsivesikute allikad on kaunviljad nagu läätsed ja kikerherned,
maguskartul, kõrvitsa perekonna liigid ning mitmed muud puu- ja
köögiviljad.

• Miks sisaldavad kuivtoidud teravilja?

Kassitoidu tootjad hakkasid toodangusse lisama ohtralt teravilja
1950-ndatel ning mitte selle pärast, et sellest kuidagi kassile kasu
oleks. Peamine põhjus on hoopis see, et tegemist on kergesti
kättesaadava ja odava toorainega, millel on pikk säilivusaeg ning mis
võimaldab krõbinatele nende iseloomuliku kuju. Töödeldud teravilja
lisamine suurendab toidu mahtu, kuid vähendab selle toiteväärtust.
Ebasobivad teraviljad kassitoidus on näiteks oder, riis ja riisijahu,
mais (maisijahu, maisitärklis ja kõik muud vormid), kaer, teraviljaidud
ja seemnekestad, soja ning nisu.

Peamine, mida teravili kassile
põhjustab, on ülekaalulisus. Tegemist on rafineeritud süsivesikutega,
mis sarnaselt inimestele tõstavad kiiresti veresuhkrut ning insuliini,
põhjustades liigset koormust pankreasele, pidevat näljatunnet ning
insuliiniresistentsuse ja diabeedi teket. Pideva näljatunde tõttu sööb
kass rohkem kui tarvis, tema kehakaal tõuseb ning sellega kaasnevad
kroonilised põletikud kehas, mis on vähi eelastmeks. Väga sageli
soovitavad loomaarstid sel juhul kalleid spetsiaaltoite, mis on
kaloritevaesed ja kiudainerikkad, kuid sellegipoolest põhinevad
teraviljal, mis ainult süvendab probleeme.

Teravili sisaldab
sageli ka pestitsiide, herbitsiide ja muid kartsinogeense toimega
aineid. Enamasti on kassitoidus kasutatav teravili inimeste
toiduainetööstuse jääk, mis tähendab seda, et need sisaldavad ohtralt
kahjulikke toksiine ja minimaalselt vitamiine. Sageli pärinevad need
lisaks ka geenmuundatud taimedest. Kuna kasside liigiomane dieet ei
sisalda teravilja, siis on aina enam levinud ka kasside
gluteenitalumatus. See väljendub pärmseene infektsiooni levikuga
tasakaalust väljas soolestiku tõttu ning võib tähendada kroonilisi
kõrva- ja nahapõletikke, kõhulahtisust, lekkiva soole sündroomi ja palju
muud.

 

• Kuidas defineeritakse kassitoidus “liha“

Ka siis, kui lemmikloomatoidu peamise koostisena on märgitud liha ja
loomsed kõrvalsaadused, on selle info taga palju enamat, kui esmapilgul
arvata võiks. Sageli on tegeliku lihavalgu hulk üsna madal ning peamise
massi annavad kõik muud looma osad – karvad, kõõlused, siseelundid,
kondid jmt.

Ameerikas loomasööta kontrollivaid asutusi ühendav
organisatsioon Association of American Feed Control Officials (AAFCO)
defineerib “liha“ kui tapetud loomadelt pärinevat lihaskude ning
lemmikloomatoidu sildil on see märgitud kirjeldava terminiga, näiteks
kalkuni-, lamba- või veiseliha. Selle hulka võib kuuluda ka looma
diafragmalihas, süda ja söögitoru.

Kui pakendile on märgitud
lihajahu, siis võib see olla oluliselt erinev. Lihajahusse on lubatud
panna peaaegu ükskõik millist tapetud looma osa välja arvatud karvad,
veri, nahk, väljaheited, seedesüsteem ja selle sisu. Lihajahu võib olla
valmistatud loomadest, kes on hinge heitnud enne hukkamist – näiteks
haiguse tõttu põllu peal.

Loomsed kõrvalsaadused on mis tahes osa
loomast, mis ei ole liha, välja arvatud karvad, sarved, hambad ja
kabjad. Mõningate siseelundite söömine võib olla lemmikloomadele sobiv
ja varustada vajalike toitainetega, kuid selle nime all müüdava tooraine
puhul ei ole mingit garantiid selle kohta, milliseid looma osi
tegelikult kasutatud on. Kui kasutatud on näiteks haigusesse surnud
looma maksa, siis võib see sisaldada suurt hulka toksiine ja
ravimijääke.

Kui loomsetest kõrvalsaadustest on valmistatud jahu,
siis võib see sisaldada suurel hulgal kondijahu, mida on seostatud
luuvähi sagenemisega lemmikloomadel.

•Mida lemmikloomale süüa anda?

Kõige turvalisem ja tervislikum on pakkuda loomale sama kvaliteetset
toitu kui teistele pereliikmetele. Kuna aga kasside vajadused on
inimestest erinevad, siis ei saa see pärineda samast potist kui inimeste
toit. Kõige lihtsam on kord-paar nädalas keeta kassile toit valmis ning
säilitada seda külmkapis.

Erinevaid retsepte loomatoidu
valmistamise kohta on palju ning igaüks võib improviseerida ise, millist
toitu täpselt pere karvasele lemmikule pakkuda. Oluline on meeles
pidada peamisi printsiipe.

Üle poole toidu massist peab
moodustama sobiv valguallikas – kvaliteetne looma-, sea- või linnuliha
on parim, kuid sinna võib lisada ka rasvaseid kalu, muna, piimatooteid
(juhul kui loomal ei esine nende suhtes tundlikkust), lina- või
kõrvitsaseemneid, kaunvilju (läätsed, herned, kikerherned).
Umbes 30% rasva, mis võib pärineda loomsetest allikatest või vähemal määral ka taimeõlist.
Ülejäänud massi võivad moodustada sobivad puu- ja köögiviljad.

Poetoidu asendamine kodutoiduga võib aruka planeerimsie puhul tuua ka
rahalise säästu. Loomad on vahel oma toidu suhtes konservatiivsed, nii
et seda muutust tasub läbi viia järk-järgult.


Tagasi üles