Päästa ise koduta kass

kategooria:

Päästa ise kodutu kass
(Eesti Loomakaitse Seltsi juhend)

Abivajavaid kasse on palju - kes elavadki tänaval, kes on kaotsi
läinud, kes niisama vabakäigul või keda hoitakse kodus halbades
tingimustes. Kuigi on loodud mitmeid vabatahtlike gruppe ja
eksisteerivad ka riiklikud asutused, kes selle teemaga tegelema peaksid,
ei jõuta paljude kiisudeni. Probleemi põhjus peitub muidugi inimeste
teadlikkuses ja soovist oma loomale
parimat hoolitsust pakkuda. Vaatamata sellele väärivad abi ja head elu
ka need kiisud, kes erinevatel põhjustel tänavale juba sattunud on.

Juhendi "Päästa ise kodutu kass" eesmärgiks on innustada igaüht aitama
kodutuid kasse, ja miks ka mitte võtma omale kass otse tänavalt. Loodud
kirjutis annab ülevaate sellest, millised on erinevad viisid looma
abistamiseks ja kuidas kassiga kokkupuutel tegutseda.

Kuidas tunda ära kodutut kassi

Juba pikemat aega luusib sinu kodu ümbruses ringi kass, kelle osas sa
ei ole kindel, kas tegu on kodukiisuga, kes lastud vabalt jalutama ja
kes õhtuks koju läheb. Või on ta hoopiski kodust liiga kaugele ekslema
läinud või koguni välja visatud. Kuidas kindlaks teha, kas kiisul
üleüldse on kodu või mitte?

Kass, kellel ei ole kodu, on
üldjuhul üsna pelglik. Isegi kui tal on kunagi kodu olemas olnud, on
pikemalt tänaval viibimine tavaliselt kassid teinud ettevaatlikuks ning
hirmutav on ka uus olukord ja võõras ümbrus. Samuti on vabakäigul
kodukass üldjuhul nähtavalt enesekindel talle tuttavas ümbruses, ei ole
nii määrdunud ning näljane. Kuid siiski võivad nad olla ka ülimalt
sõbralikud ja inimest üldse mitte karta.

Ära kõnni kiisust
niisama mööda, vaid pane talle midagi maitsvat ette. Kodutu kass hakkab
isukalt sööma enam-vähem kõike maitsvat, mida saab talle ette panna.
Kodune kass aga võib küll tunda huvi toidu vastu, kuid ta ei ahmi toitu
sisse.

Veel üks võimalus kuidas kindlaks teha, kas kassil on
omanik olemas, on panna talle (kummi)paelaga kaela kirjake kodu
olemasolu välja selgitamise sõnumiga. Loodetavasti omanik ka vastab.

Esimesed sammud kassi leidmisel

Võimalusel tee kiisust pildid ja koosta kuulutused ning pane need
ülesse ümbruskonda ja ka suurematesse keskustesse (selleks eelnevalt
luba küsides). Samuti teata kassist kõigile kassidega tegelevatele
mittetulundusühingutele ja ka kohalikule varjupaigale. Kui sa ei ole
kindel, milline varjupaik antud piirkonda teenindab, saada pildid
kassist kohalikule omavalitsusele ja küsi lisainfot. Võimalik, et kiisu
on kodunt kaduma läinud ja vana omanik otsib teda taga.

Aita ise kassi

Kui sinu poolt on kiisu pildiga või kirjeldusega kuulutused ja info
igale poole saadetud, katsu ise aidata seda kassi. Paraku on
varjupaikade kohustus kassi eest hoolitseda ja teda elus hoida vaid
seaduses ettenähtud 14 päeva ning kassi edasine saatus sõltub juba
konkreetse varjupaiga võimalustest teda pikemalt abistada ja talle kodu
otsida.

Vabatahtlikud kassiaitajad, kes on koondunud
erinevatesse mittetulundusühingutesse ei saa paraku kõiki kasse, kellest
teavitatakse, aidata. Kasse, kes abi vajavad on väga palju ja sageli on
pikk järjekord. Kuna tänavaelu on kassile ohtlik, siis võib selleks
ajaks liiga hilja olla. Seega saadki sina ise seda kassi aidata ja
pakkuda talle hoiukodu. Kui ei ole võimalik kassi omale tuppa võtta,
siis räägi ka oma tuttavatega ning majainimestega, ehk saab keegi aidata
või saab kiisule leida ajutise peatuskoha kuuris/garaažis/keldris.

Kassi päästmine tänavalt

Kassi panemine transpordipuuri
Kui kass on sõbralik ja laseb end silitada, siis on oluline, et oleks
kaasas transpordipuur, kuhu saaks kassi kohe sisse panna. Kui kass sülle
võtta ja temaga tuppa minna, võib ta ehmuda ja sülest ära hüpata ja
edaspidi on teda juba palju keerulisem tema usaldust taaskord võita, et
ta ennast kätte annaks. Lisaks võib ka sõbralik kass sundolukorras, kui
teda vägisi kinni hoitakse, hakata küünistama ja hammustama.

Transpordipuur pange püstiasendisse, nii et selle uks asub ülal pool ja
on avatud, et selle saaks kohe sulgeda, kui kass on sees.

Kassiga on soovitatav käituda väga tasa ja targu. Enne kinni püüdmist
käia kassiga mitu korda sõbrustamas ja püüda teda tundma õppida ning
välja selgitada, mida temaga saab teha ja mida ei saa. Näiteks püüda
teda kõhualt kinni võttes ettevaatlikult ja rahulikult üles tõsta, samas
kohe kass lahti lasta, kui hakkab rabelema või teeb ähvardavaid hääli.
Kui kass maha panna, siis kiita ja anda midagi head süüa. Niimoodi
luuakse hea suhe ja kui kätte jõuab püüdmispäev, siis võib saada kassi
lihtsasti puuri tõsta. Ja mitte turjast, vaid kahe käega tugevalt
esikäppade alt kinni võttes ja tagumik ees kass puuri pistes. Keegi
teine peaks siis puuri püsti hoidma ja ukse kinni lükkama. Kassi
tõstmisel võib kasutada igaks juhuks ka kindaid või rätikut, aga samas
mõni kass võib paanikasse minna, kui püüda rätikuga teda puutuda.

Kui kassi tõsta ei saa või ei julge, siis võib proovida veel sellist
varianti, et võtta keskmisest suurem transpordipuur, panna sinna taha
otsa midagi väga hästi lõhnavat sööki ja asetada puur lahtise uksega
kassi juurde. Kass ronib ettevaatlikult sisse ja üritab kaela
võimalikult pikaks venitades toitu kätte saada. Kui midagi halba ei
järgne, siis olenevalt sellest, kui usaldav kass on või kui tühi kõht
on, hakkab ta tasapisi järjest rohkem puuri sisse minema. Inimene peab
kõrval olema vait nagu sukk, aga samas piisavalt lähedal ja valmis kohe
väledalt puuri ust sulgema. Puuri uks tuleb kinni panna aga alles siis,
kui kass on üleni puuris sees. Kui tagajalad on poolenisti väljas, siis
kass pääseb uksevahelt jooksu. Igaks juhuks tuleb veel kontrollida puuri
lukkusid, kas kõik on kindlalt kinni ja et kass sealt välja ei pääseks.
Mitte ära ehmuda sellest, et kass rabeleb ja on paanikas.

Kui kass on pelglik
Kui kass on pelglik ega lase ennast õues puudutada, siis on vaja
kasutada spetsiaalset kassi püügilõksu. Erinevatel kasse aitavatel
MTÜ-del ja ka Eesti Loomakaitse Seltsil on olemas sellised lõksud. Neid
on kerge üles panna ja toiduga meelitamisel läheb kass sinna sisse.

Ka lõksu sattudes satub kass paanikasse ja hakkab lõksust väljapääsu
otsima, ning võib oma nina ja näopiirkonda vigastada. Puur tuleb katta
mõne suure lina või rätikuga. Üldjuhul siis kass rahuneb maha ja rabele
enam nii palju, kuna selline puurisisene konkreetsete piiridega väike
ruum on kassile hoomatavam ja talle tundub, et tal on kontroll olukorra
üle.

Mitte mingil juhul ei tohi hakata kassi õues püügipuurist
transpordipuuri või kuhugi mujale ümber tõstma! Suure tõenäosusega
leiab kass võimaluse, kuidas ümbertõstmise ajal jalga lasta. Seega,
püügipuuriga tuleb kass viia sihtkohta ja puuri uks tuleb avada ainult
kinnises ruumis. Kindlasti peab arvestama sellega, et püügipuuridel
reeglina ei ole veekindlat põhja, ning seetõttu tuleb kassi koos
püügipuuriga autosse tõstes alla panna midagi juhuks kui kass peaks
sõidu ajal pissima, oksendama vms.

Kassi toomine (hoiu)kodusse

Kassi panemine näitusepuuri
Toas on hea panna kass spetsiaalsesse näitusepuuri, kus on juba
eelnevalt valmis pandud talle magamisase ja liivakast. Sel juhul on
võimalik temaga igal ajal tegeleda ja ka kass tunneb end kiiremini
turvaliselt, õpib kasutama liivakasti ning leiab ka üles tema jaoks
pandud söögi.

Kassi võib (kui mahub) panna näitusepuuri koos
transpordipuuriga, jättes transpordipuuri ukse lahti. Kass saab sealt
ise uut ümbrust tasapisi uudistama minna. Esialgu võib see talle olla ka
pesa eest, kuhu varjuda ja end turvaliselt tunda. Kui transpordipuur ei
mahu või ei saa seda suurde puuri jätta, siis tuleb transpordipuuri uks
panna kohakuti näitusepuuri uksega nii, et ei oleks kuskil avaust ega
vahet, kust kaudu kass saaks põgenema. Kui kass on juba suures puuris,
tuleb transpordipuur kiiresti ära võtta ja lukustada suure puuri uks.
Sama teha ka püügilõksuga.

Lisaks võiks ka näitusepuuri katta
suure lina või rätikuga, kuna väikeses konkreetsete tajutavate piiridega
ruumis tunneb kass ennast rahulikumana. Samuti võib näitusepuuri panna
ka varjualuse (näiteks väikene pappkast). Kass tahab varjuda ja muidu ta
lihtsalt võib hakata oma puuri lisatud loomade WC kastis konutama.

Esialgu ei tasu kassile näitusepuuri vett ja toitu panna, kuna loom
võib asuda väljapääsu otsima ning võib need kiirelt ümber ajada. Söögi
ja vee võib ette panna siis, kui kass on juba rahunenud.

Kass lahtiselt tuppa
Juhul kui ei ole näitusepuuri, kus kassi hoida, siis võiks leida pisema
kinnise ruumi, kus ta ei saa peitu pugeda. Alustuseks on sobivam
näiteks vannituba, sest seda ruumi on kergem puhastada, kui kass eksib
liivakasti kasutamisel. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu, et elukohaks
on ruum, kus on ka valgust. Näiteks, kui vannitoal puudub aken, siis
tuleb tuli põlema jätta ka päevasel ajal. Soovitav oleks ikkagi aknaga
ruum.

Valitud ruumi pane kassile ase (võib olla ka
transpordipuur), söök ja vesi ning liivakast. Seejärel tuleb anda
kassile aega seal harjuda ja kohaneda elumuutusega, ning arvestada, et
ta võib alguses hädasid teha ka mujale kui liivakasti või muude
pahandustega hakkama saada.

Tänavalt tulnud kassi ravi ja parasiiditõrjed
Kindlasti tuleb tänavalt võetud kassiga esimesel võimalusel minna
loomaarsti juurde, et kontrollida looma tervist ja küsida nõu ka
edaspidise osas. Kindlasti ei tohi kassile anda inimese rohtusid, kuna
need võivad kasu asemel kahju tekitada ja isegi surmavalt mõjuda.

Loomale tuleb anda ussi- ja kirburohtu. Ussirohtu on nii tableti, pasta
kui ka turjale pandava vedeliku kujul. Efektiivseimad neist on
tabletina ussirohi ning turjale pandav lahus. Lahuse puhul eelistada
rohtu, mis mõjub nii kirpudele, täidele, kõrva- ja sügelislestadele ja
ussidele. Nõu ja õiget ravimit ning ka õiget kogust saab küsida
kliinikutest veterinaararsti käest.

Peale ussikuuri tegemist
tuleb uuesti külastada loomaarsti kassi vaktsineerimiseks. Samuti
plaanida peale raviprotseduuride tegemist täiskasvanu kassi korral
steriliseerima või kastreerima minekut. Isaste kasside puhul ei ole siis
ka ohtu, et ta oma territooriumi märgistama hakkaks ja seinale,
mööblile jt esemetele urineeriks.

Kassi söötmine

Kindlasti ei tohi ei kassile ega kassipojale anda söögiks piima. Võib
pakkuda kohvikoort veega segatuna, hapukoort 10%, kefiiri ja petti. Piim
on kassidel raskelt seeditav ja võib põhjustada kõhulahtisust ning muid
seedehäireid.

Parim toit on vastavalt kassi vanusele
kvaliteetne toit, mida tuleb osta vastavatest loomapoodidest või
loomakliinikutest. Tänavakassi puhul tasub valida kõige rammusam ja
kõige kõrgema kalorlusega kuivtoit, see aitab hästi taastada kehakaalu.
Hea on ka keedetud kana, toores toit (hakkliha, toores kanaliha jne) ja
želeega kassikonservid. Kui annate kassile kala, ei tasuks sellega
liialdada.

Kassil peab alati olema ligipääs temale mõeldud veega täidetud kausile, milles olevat vett tuleb vahetada iga päev.

Kassi kodustamine

Kui kass on juba harjunud uue olukorraga, kasutab liivakasti õigesti,
ei tee oma hädasid mujale ja on hea isuga, siis võib hakata harjutama
lahtiselt toas viibima. Soovitav on jätta, kas puuri- või ruumiuks, kus
kass asub, praokile, et loomal oleks võimalik talle sobival hetkel välja
uudistama minna.

Kui kass on leidnud koha diivani all või kapi
taga, siis ei tasu teda sealt kohe välja kiskuma või ajama hakata.
Tuleb anda aega kohanemiseks ja kui kõik on vaikne ja rahulik, tuleb ta
sealt ise välja ja hakkab ringi liikuma. See võib ka öösel juhtuda. Hea
oleks jätta söögikausid peidukohast eemale, et kiisu tuleks oma
peidukohast välja.

Kassiga võib peidus olemise ajal rääkida
rahuliku ja maheda häälega. Teda tuleb kiita ja rääkida talle, kui tore
kass ta on, sest kass tajub inimese hääles rõõmu ja positiivsust.

Kui kass juba hakkab vaikselt ringi liikuma, siis tuleb oodata kuni ta
ise tuleb pai küsima. Vägisi ei maksa minna teda sülle võtma või teda
silitama, vaid vaikselt hakata harjutama ja lähenema. Kass vajab aega ja
kannatust, et inimest usaldama õppida. Põrandale võib jätta mänguasju
ja proovida temaga näiteks nööriotsas rippuva suletutiga mängida.


Tagasi üles