Pühade ajal andis endine hoiukodu ja praegune Tartu Kassikaitselt kassi adopteerinud kunstnik Gerda Eha välja heategevusliku kleepsu (pildil), mille kõik tulud lähevad teiste Tartu Kassikaitse päästmisel olevate kasside tarbeks. Kleepsu saad Gerdalt otse küsida Facebooki sõnumi kaudu. Küsisime Gerdalt ka Pippa adopteerimise ja sotsialiseerimise kohta ja see on väga armas lugu!

Kes on pildil ja kuidas ta sinuni jõudis?

Pildil on minu armas kiisu Pippa, kes jõudis minuni läbi Tartu Kassikaitse. Esialgne idee oli ühte teist kassi aidata, kuid pärast seda kui tema abi sai, jäi minu silm Pippa peale, miski lihtsalt kutsus.

Esialgne mõte oli võtta Pippa hoiukodusse ning siis leida talle päris omaenda kodu. Pikema jälgimise peale tegin järelduse, et talle võib uue kodu leidmine raske olla, kuna ta on üsna sotsialiseerimata kass ning end vabatahtlikult puudutada ei lase. Lisaks oli ta mulle juba üsna kalliks saanud ja tema eksistents teeb kodust kodu. Kõige selle järeldusel otsustasin Pippa päris enda kiisuks jätta ning olen selle otsuse üle äärmiselt õnnelik.

Kuidas teadsid, et tema just õige kass sinule on?

Pippa pilte vaadates oli tema silmis miskit, mis ütles, et tema on just see kiisu, kelle enda juurde võtma peaks. Ta on veidike elust vaevatud kiisu ning kuna meil mõlemal on aeg ajalt rasked päevad, olen leidnud temas iseennast hästi palju ning oskan tänu sellele teda väga hinnata.

Kuidas teil Pippaga kohanemine läinud on?

Hetkeseisuga ei lase Pippa end veel lihtsalt puudutada ja sülle võtta, aga ta on nõus ise sülle ronima, et miskit maiust varastada. Ta kartis väga palju jalgade ja käte liigutusi kui ta esialgselt minu juurde tuli. Nüüdseks pistab nina rahulikult sõrme vastu ja nuusutab.

Üldises mõttes on minu meelest meil väga hästi läinud, sest Pippa areng vaatamata mõnele takistusele on olnud äärmiselt suur ja ma olen ta üle väga uhke. Ta ei karda enam jalgu ja ei jookse iga äkilise liigutuse peale ära. Jälitab mind tihtipeale korteris ning on hästi uudishimulik kui midagi kusagil muuta. Vahel käib salaja öösel voodis jalgade peal ronimas.

On olnud ka hetki, mil ma olen saanud talle kurgu alla pai teha kui ta mu süles miskit nosinud on. Pippa on hästi pehme! Ja hästi valiv oma toiduga.

Kunagi kartis ta tolmuimejat meeletult palju ja läks kõrgele kapi otsa. Nüüd puhkab ta rahulikult oma pesas kui ma masinaga ringi jooksen.

Üldkokkuvõtteks: Areng on ilmselt aeglasem, kui mõnel kassil, kellel on sotsialiseeritud kass kõrval, aga tema edasiminek on igapäevane ning tal läheb vapustavalt hästi. Üritan anda talle aega täpselt nii nagu temal seda vaja on, sest ta on väga intelligentne kass ja ma olen üsna kindel, et üks päev otsustab Pippa, et temast saab sülekass.

/Loe rohkem kasside sotsialiseerimise kohta siit/

Heategevuskleeps Pippaga

Pühadeks tegi Gerda, kes ise on kunstnik, Pippast inspireeritud heategevuskleepsu: “Üldmõte on see, et kõik kleepsu pealt teenitud raha kantakse üle Tartu Kassikaitsele, kleepsu hind on 4€ (soovi korral saad ka suurema summa valida) ja postitasu Eestis 0,90€. Kleepsu saab tellida otse: https://ko-fi.com/s/053834b926 või saata Gerdale privaatsõnum Facebooki kaudu: https://www.facebook.com/artworkbygerda.

Lõpetuseks: Kas/kellel soovitaksid kassile (hoiu)kodu pakkuda ja miks?

Hoiukodu pakkumine oli minule esmalt kõige olulisem natuke raskemal ajal ning läbi hoiukoduks olemise tekkis igapäeva ellu palju rohkem mõtet ja eesmärke. Kogu see protsess on õpetanud hoopis teistsugust vaadet loomade mõttemaailmale ning aitas õppida, et ka loomadel võib raske olla ning üksi on väga keeruline raskustest üle olla. Soovitan hoiukoduks olemist kannatlikule inimesele kes hindab looma olemasolu ka siis kui temaga koos kaisutada ei saa.

Hoiukoduks olemise kohta saad rohkem lugeda siit ja suurema huvi korral täita kohe ankeet siin.

Aitäh, Gerda, Pippat märkamast, hoiukoduks olemast ja vahva heategevusliku kleepsu tegemise eest. Kassid tänavad!