Kaunist pantrist Vibalikust anti meile teada kui metsikust kassist, kes oli sügise algul ühe talu hoovile ilmunud. Kuivõrd taluomanikul ei olnud võimekust kassi kinni püüda ega ka võimalust teda tuppa sooja võtta, siis tulime meie Vibalikule appi. Ometi oli kassipoiss vaid päev-kaks meie kassitoas elanud, kui oli juba selge, et talle pähemääritud metsiku tiitlis polnud mingit tõde taga – pisike Vibalik oli lihtsalt hirmul! Õnneks on meie vabatahtlikel kartlike kiisudega palju kogemusi ja hakkasime tasapisi tema seest seda paikassi välja meelitama. Õige pea lasigi Vibalik ennast kurgu alt sügada, järgmisel hetkel nühkis juba pead inimese käe vastu ja vaid mõned päevad hiljem tuli puuriukse avamisel ise inimesele julgelt vastu, et mitte ükski koht sügamata-paitamata ei jääks!
Ilmselgelt on Vibalik olnud mingil ajal oma elus kellegi kodukass, kuid saatus on tal olnud nii õnnetu, et teadmata põhjustel ta nende inimeste juurde jääda ei saanud… Nüüd otsibki Vibalik endale uut pere, kes teda igavesti armastaks, et ta ei peaks enam kunagi õue peal segaduses ja hirmus ekslema. Hea meelega võiks Vibalik minna koju ka mõne mängulisele kassile sõbraks. Praegu on Vibalik ühes hoiukodus Pandoraga, kellega nad saavad imehästi läbi ning võiksid ka koos päriskoju kolida.