Kassid kodus:Sireli  on sündinud umbes 2012.a. Kindlasti elas ta kunagi kodus ja tal oli inimene, kellega koos olla, kes hoolitses tema eest, toitis, tegi pai ja
kelle kaisus ta  magas.  Raske  öelda, mis juhtus, kuid  ühel päeval sattus Sireli  õue. Õueelu ei olnud hea, ei hakka sellest  pikemalt  kirjutama, sest kõik kujutavad ette, mis kliima meil on,  kuidas
on söögiga  ja magamiskohaga kodukassil õues. Sireli on loomult väga tagasihoidlik ja väga vaikne, kes püüab käituda nii, et ei
tekiks pahandusi, peaasi, et ei peaks õue tagasi minema. Sest tema tahab inimeste
kõrval olla, talle meeldivad väga paid ja  kui nurrumootor
käivitub, siis kuuleb pererahvas  seda ka kõige viimases toas…Ta on väga- väga tänulik loom,  kes käitub vaikselt ja
viisakalt, ei roni kappidel ega ripu  kardinatel. Söögiisu on suht tagasihoidlik, magada meeldib üks kõik
kus. Ilmselt sobib ta eriti  hästi  inimesele, kes just
tahabki vaikset sülekassi. Nagu öeldud, on ta steriliseeritud, kiibitud, saanud parasiiditõrje, vaktsineeritud. Kontakt: 53024599, kassidkoju@hot.ee Meie ankeedi saate täita siin:
https://docs.google.com/forms/d/1Rgtf0rjHF072yUYEHEXCk5qa5mihZzSOq-FI143… Täna helistati Tallinna ühest loomakliinikust, kuhu oli eutaneerimisele viidud meilt võetud Ihastest  päästetud meie kass Sireli. Et suu haises. Kliinik tegi kõik proovid, ei olnud mingeid viirusi ega
muud kui igemepõletik, see raviti ja ikka jäeti tapmiseks sinna. Kass
võeti haigele emale seltsiks, see haige ema elab ja kui oli loovutamine,
siis lubas tütar, et kindlasti kass jääb talle. Kliinik siiski ei
tahtnud eutaneerida, helistas loovutuslepingu järgi meile, et äkki meie
saame mingi lahenduse leida. Nemad tegid vaktsiini ära ja kass ootab
nüüd kliinikus vaktsiini toimimist.