Uues kodus

Krõõt

Kassid kodus:Tegemist on kassipreiliga, keda elu tänaval on tublisti karastanud ja kõik ta kannatused ei lõppenud teps mitte hoiukodusse sattumisega: nimelt läks veidi aega enne, kui emand Krõõt arstile pääses, aga arsti juures selgusid päris jubedad lood: kassike oli sedasi tiine, et osa pojakesi oli juba surnud, teised elus, aga nii väetid ja jõuetud, et tuli magama panna. Peale sellise jubeduse oli kiisul veel kõrvas meeletu kogus lesta ja hambadki hellad, käpapadjad lõhenemas. Arvestades kõiki piinu, mida see vapper daam on taluma pidanud, et tegemist tõelise Vargamäe stiili Krõõdaga – kannatab ja kannatab ja kurdab alles siis, kui häda juba tõesti uskumatult väljakannatamatuks muutub. Kontakt: 54510091 merike.lillenberg@emu.ee Krõõt istub veel puuris, et ennast mitte vigastada pärast operatsiooni. Kuna krae on tal kaelas, tuleb teda toita kausikesega käes, nii et see krae sisse ulatub. Krõõt on kõikide meie Hiinalinna kasside ema või kasuema. Krõõdal vedas tohutult, kui Jumal ta Tartu Kassikaitse püügipuuri juhatas. Tema elu tänaval oleks lõppenud kurvalt ja üsna varsti. Krõõt kannatas 3 nädalat vististi hambavalu käes, mis tema ulguma pani. Nüüd on lagunenud purihammas narkoosi all välja tõmmatud, suust ei tule enam halba lõhna ja kiisu saab ometi kord rahulikult magada. Pärast operatsiooni ei ole enam südantlõhestavat ulgumist kuuldavale tulnud. Söögiisu on hea ja liivakasti kasutab emand 6 aastat kestnud tänavaelust hoolimata seni korralikult. Inimese usaldamiseni on aga veel pikk tee. Kahjuks algas tema tutvus inimestega valu ja vangistusega. Nii palju on teda vaesekest torgitud ja lõigatud, et ega ta niipea inimestest hästi arvama ei hakka. Aga loodame kõige paremat. Kui tervis paraneb, paraneb ka tuju. Alustame hiirega mängimisest puuris. Väike huvi on olemas. Anonymous oli sisse logimata Koterman.
Krõõda hoiukodu. Krõõdal on nüüd tuju parem. Pole enam kraed kaelas, saab vabalt ringi liikuda. Mängib palliga ja kratsib kratsimise posti. Väljanägemine ka parem. Ostsin Krõõdale mängimiseks hiire, sellise pärishiire moodi. Et ta loobiks seda ja mängiks… Aga elu näinud kassi jaoks ei ole toit mänguasi! Ei mingit mängimist, kohe purihammastega kallale!
Järas tõsimeeli ja imestas, miks nii kõva on. Seest plastikust, pealt karvane valge hiir nägi pärast välja ehtsamast ehtsam, verine ka, sest Krõõt vigastas kõigest jõust närimisega oma igemeid.
Alles paari päeva pärast jõudis Krõõdale ajudeni, et see ei sünni süüa. Kas see, kes jala juures pihu pealt sööb ja perenaise voodis magab? Ärgates ütleme “Tere hommikust!” Kui jah, siis Krõõt on metsik kass. Vabandust. Mängib kratsimise postiga, kraabib seda ja ajab palli taga. Hommikul istub minu voodi ette ja ütleb “Näu”, anna mulle palun peost süüa, ma ootan juba. Aknast välja tahab väga vaadata. …on praegu www.pet24.ee
Varjupaigad, Tartu Kassikaitse Krõõt sai täna vakstineeritud. Emanda transpordipuuri saamisega oli tükk tegemist. Nii tark, et mitte ei lähe enam puuri sööma. Vägisi puuri ajamine on aga tõeline katsumus talle ja mulle. Ajasin siis teda küll voodikattega, küll kardinaga mööda tuba taga, et sisse mässida ja siis transportpuuri, aga emand on kiire nagu välk ja osav nagu orav, mitte ei õnnestunud. Lõpuks väsis kangelanna tunni ajasest tagaajamisest ja andis alla. Kahe mehega saime ta lõpuks nurka surutud ja teki sisse mässituna transportpuuri aetud. Muidu kõik hästi, aga usaldus läks jälle metsa kännu otsa, rääkimata toast, mis nägi välja nagu lahinguväli. Taltsutamisega tuleb nüüd jälle nullist pihta hakata, sest Krõõt konutab nüüd hirmunult kõikvõimalikes tupikutes ja välja sealt ei tule. Aga vähemalt nüüd on tema ravimisega asjad ühel pool, kannatused lõppenud ja rahu majas. katsu vastu pidada… /teeb tasakesi pai/ Ei ole veel kannatused lõppenud ja ravimisega ühel pool…
Võitleme edasi! Lootus sureb viimasena! pilk on kohe kindlasti Krõõda oma! Krõõt ei karju enam öösiti. Sööb jälle pihust ja laseb söögi ajal põse peale pai teha.
Mängib kratsimise postiga ja hiirega temperamentselt. Hiirest jäid 1 päevaga järele ribad.
See kass oleks maal tõeline Hiirte Hirm. Käpalöögid on välkkiired ja löögi lõpu kontsentratsiooniga nagu karate ässal. Loodame, et saab koju.
m.r …ja valmis kannatlikult samm-sammult tema usaldust võitma.
Krõõt ei ole kass-mänguasi! Tema võtja peab teadma, et ees seisab
tõeline kannatuseproov. Peab olema sportlik huvi oma taltsutajavõimete proovilepanekuks,
võime armastada ja austada teist olendit enda kõrval. Enamusele inimestest on kass siiski teise- või kolmandajärguline olend. Krõõda võtja peaks olema kirglik kassifänn või, teine võimalus, maainimene, kelle kodus kass elab oma elu ja inimesed oma. Kumbki ei sega eriti teist. Tervis paistab korras olevat. Öösel on vaikus. Päeval on tuju hea. Mängib ja tormab mööda tuba ringi.
Jagab tuba kuningas Theodeniga, kes Krõõda tembutamisi stoilise rahuga triikimislaua otsast jälgib. Sööb juba mul süles. Pai saab natuke põse peale teha, kui sööb.
Natuke veel kardab, aga ei löö ega sisise enam üldse.
Tuleb kutsumise peale. Ei karda enam inimese kõrval olla.
Krõõt on vaimustuses värvilistest linnusulgedest mänguasjast,
mida Lia laada jaoks tegi. Ostsin meie kassidele ka 2tk.
Kõik kassid on nendest vaimustuses.
Krõõt ei saa sellelt silma pealt ära. Roniks või mööda siledat seina üles,
et kätte saada. Ja kuidas ta selle järele hüppab, kui temaga mängida!
Teeb saltosid ja hüppab kõrgele õhku. Krõõt on üliosav ja kiire kassiemand.
Ma usun, et linnudki ei pääseks tema käest, hiirtest rääkimata. Praeguse seisuga sobiks Krõõt juba ka korterikassiks. Ta on rahulik, elab oma elu, teised kassid teda ei huvita, suhtleb inimesega. Pahandust ei tee üldse. Aga uimane ja pidevalt magaja ka ei ole. Mängib suure lustiga. Sobiks korterisse üksikule naisele, kellel kassipidamise kogemus. Või siis maale, aga seal on see oht, et kui pidevalt omapead käib, kaugeneb jälle nimesest. Oleks vaja, et ta ikka toas ka elaks ja soojas magaks. Ega 6-aastane kass pole veel vana. Tal üle poole elu veel elada, kui hästi süüa ja hoitud saab.
Krõõt oskab ilusasti silmsidet hoida. Vaatab kaua ja hoolega silma, püüab kõnest ja liigutustest aru saada. Ja kuulab sõna, kui teda keelata ja läheb sinna, kuhu suunad.
Kohanemises väga tubli. Kui ta tuli, siis ei saanud talle süüagi nina ette panna, kohe virutas käpaga. Nüüd ei ole ammu seda teinud. Rahulikult võib tema nina all ükskõik mida toimetada.
Lastega peresse kindlalt ei sobi, sest tahab rahu ja vaikust. Küllalt on ta oma elus kannatanud, nüüd võiks tulla rahupõlv. Saab söögi ajal pea peale ja seljale pai teha Mina praegu Krahvi ehk siis Äni omanik tahtsin ju alguses Krõõta võtta. Aga siis oli ta seis ikka väga vilets ja kuna mul ennem polnud kassi olnud ei soovitatud teda mulle. Praegu loen ja imestan, et tal niipalju on paremaks läinud. Loodame, et leiab endale toreda kodu. Väga hästi kohanenud. Suhtleb minuga ilusti. Käib ringi mööda korterit. Huvitav iseloom on tal.
Tänavaelu on õpetanud. Kui Aslan pääses oma toast välja ja kargas lõrinaga minu kõutsile kallale, oli huvitav jälgida, kuidas teised käitusid. Iiris pani kui tuul kööki, Haldjas peitis end kardina taha, Carmen tardus soolasambaks tugitooli, sel ajal, kui kõutsid vastastikku teineteisel hinge välja lasta tahtsid. Aga Krõõt kõndis kangetel jalgadel kakleva ja sisiseva puntra ümber, mis ta mõtles, teab ainult tema. Kas oli hea meel, et Kotermani pekstakse, paras sellele tüli norijale, kelle eest ma alati kapi otsa põgenema pean või tekkis lihtsalt sportlik hasart, näe kaklevad, paneks ise ka ühe nähvaka, saaks pulli…
Panin talle pesa kapi otsa. Sealt ta siis vaatab teistele kassidele ja inimestele ülevalt alla. Teised kassid sinna järele tulla ei viitsi, küllalt pingutav ronimine, aga Krõõt on nii osav, et kõnnib mööda raamaturiiulit nagu mööda treppi üles, hüpeldes ja kergelt. Vot selline kihvt kass on Krõõt! … et on väike maakodu ja seal ka inimene. Seega kodu hoitud, aga hiirtega probleem. Olen ise paadunud kassifänn ja linnakodus 12 ja 5 a. emane kass. Julgen tagada Krõõdale sooja toapesa ja piiramatu toidulaua elu lõpuni. Kas võiksin Krõõdaga kohtuda, et temaga tutvust teha lähemalt ??? Tulge vaatama. Krõõt on kõige käbedam hiirepüüdja, keda kunagi nähtud.
Armsa näoga intelligentne kass. Ainus nõue, mitte välja lasta enne aastat. Ta võib ära joosta. Metsad, põllud, aed, sinine taevas ja roheline rohi, 2 lehma, 1 pull, 3 siga, uhke kukk ja kirevavärviline kanakari. Sinna juurde kuulub loomulikult ka talumaja, kus talvel ahju kõrval diivanil rotijahist väsinud ihuliikmeid puhata ja vana koeraemandaga jahijuttu puhuda. Krahvinna Maritza toetab ja julgustab uude maailma sisseelamist. Krõõt (uue nimega Emmi) on tubli vaoshoitud kiisu. Ta valis endale magamiseks meie endise kassi pesapaiga kui ta toas käis. Päeval on ta korstna jala juures ühe tünni taga. Hommikul tuli vaatas, kuidas ma koristan ja süüa panen. Peost võtma ei kippunud, aga ära ka ei taganenud.
Maritza on häbelik kiisu, kes on kohti rohkem otsinud. Kõige sobivam on tema jaoks diivani seljatagusel vaiba varjus olla.
Hommikul andsin süüa ja läksin ise lauta. Enne kui tööle sõitsin, veendusin, et mõlemad kiisud olid söönud.
Päeval tegeleb kiisudega meelsasti abikaasa, sest töötuna on see talle rahustav tegevus.
Täna õhtul tulevad kiisusid vaatama tütrelapsed.
Me kohaneme rahulikult. Kutsu käib toas, nuusutab, ei ole ärritunud olekuga.
Eile õhtul magas Murri minu kõrval diivanil, Maritsa oli vaiba taga. Kõik oli rahulik. Kiisude tervis on korras. Tore kuulda, et Krõõt on kodu leidnud!!! Ta ju nii kaua ootas. Mina olen Aslani perenaine, ta on tõesti tigedik, aga saame hakkama. Tal nüüd päris oma kuningriik ja teiste loomadega midagi jagama ei pea. inimestega lepib küll…. Kõike kaunist ja eelkõige tervist kassiemandale!!! Kiisud on tublid, julged, kohanenud. Kumbki elab omas toas. Maritza naudib silitamist, Krõõt (Emmi)  tahab silmsidet ja vestlust. Meil läheb praegu hästi. Kiisud söövad vahelduseks peremehe püütud kala ja mõni
päev joovad lõssi. Kumbki on oma soovidega.
Emmi on hommikune kaaslane köögis, sahvris. Öösel kontrollib köögis
võimalikku hiirte liikumist. Paari hiirega on ta mänginud ja lõpuks loomulikult
ära söönud. Ta on tubli kass, kes ei ründa köögis kastis askeldavaid tibusid.
Nimelt üks peretuttav andis sügisel lapse lemmiklinnuks võetud pärlkana hoiule.
Kana suhtles aktiivselt kukega ja haudus välja tibud. Külmaga on neil ainus
võimalus toasoojas kasvada.  Emmi piilub ka uksest õue. Praegu on nii
lumine, et õue minekut me ei paku.

Kassi info

Kommentaarid

Ei ole veel ühtegi kommentaari

Kirjuta esimene kommentaar

Teie emaili ei avaldata

Sulge
×