Kassid kodus:Jussikese ja Tuule lugu
Õde ja vend, musta-valgekirjud lühikarvalised kassipojad leiti jaanilaupäeval umbes 3-nädalastena Elistvere loomapargi põdra söödamajast. Kuna nende tervislik seisund oli sel hetkel väga halb, tehti otsus nende … Saatusel olid aga omad plaanid ja seejärel algas suur
võitlus nende kassilaste elu eest. Tuule oli tragim ja tema elutahe tunduvalt suurem kui vennal, aga oma vennast loobuda ei tahtnud sugugi ja nii asus ka tema, ise vaevu liikuvana venna eest hoolitsema – pesi ta nägu, soojendas, nurrus rahustamiseks ja ärgitas sööma.
Eks paljuski tänu Tuule hoolitsemisele on ta venna veel selles maailmas.
Nende ravi kestis mitu-mitu kuud, mille jooksul oli nii mitu korda lootusetuse tunnet, kuid nüüdseks on kassilapsed juba poole aastaseks saanud, vaktsineeritud ja tahaksid
oma kodu leida. Jussike jääb küll ilmselt oma elu lõpuni aevastavaks ja veidi nohuseks, mis ei sega tal aga elust rõõmu tundmast.
Veidi infot neist. Mõlemad on hea isuga ja söövad nii kodutoitu (kala, hakkliha, toorest linnuliha, kohupiima, hapukoort ja muud kassidele sobilikku) kui ka krõbinaid
ning kassikonservi. Liivakasti kasutavad korralikult. Vaiksed ja rahulikud nad pole, sest korralikuks arenemiseks peabki jooksma, ronima, laua pealt asju maha ajama, rippuma ja teineteist taga ajama. Hiirtega saavad mõlemad suurepäraselt hakkama (seda on nad juba
tõestanud). Magama meeldib neile ikka voodisse inimese juurde tulla – Tuule jalgade peale, aga memmekas Jussike inimese lõua alla ja võimalusel suruks oma põse vastu inimese põske. Kui Tuule on rohkem iseseisvam ja tuleb harvemini sülle, siis Jussike roniks igal võimalusel kas õlale või sülle. Üldse on ta kuidagi isemoodi – selline hingeline. Inimese kurva tuju korral üritab ta teda lohutada ja halva enesetunde ajal tuleb oma moodi ravima. Tihti istub ta
aknalaual ja vaatab pilvi taevas või puulehe liikumist ning oma kunstiannet vesivärve ja pintslit kasutades on ta samuti näidanud. Tuulele meeldib ka pintsel ja värvid, aga tal on püsivust vähem. Läbi saavad nad kenasti pere vana suure kassiga, aga koera suhtuvad nad erinevalt. Kui Tuule, koera nähes hakkab susisevat kuusepuud mängima, siis Jussike ronib
võimalusel koerale külje alla ja käib tal järel. Väga meeldib neile end ahjusuu eest süte paistel soojendada ja väikese lapse käe poolt tehtud paid oskavad nad samuti hinnata.
Ah jaa, Jussikesel on eriline suhe hõbedast kaelaehetega. Ei olegi aru saanud kas talle need väga meeldivad või hoopis üritab nendest lahti saada. Igatahes tahab ta need ära süüa. Kindlasti ei tasuks neid talle käpaulatusse jätta. Sellised lood siis kahe kassilapsega,
kes endale nüüd kodu otsivad, kas siis koos või eraldi, sest aeg oleks „vanemate“ juurest välja kolida. Hoiukodu poolt saavad nad kaasa vaktsineerimistunnistuse ja vajadusel ka kiibi. Toetame vajadusel ka steriliseerimisoperatsiooni.
Muideks, nad usuvad veel päkapikkudesse (käivad hommikuti aknalaual susse kontrollimas) ja jõuluimedesse. Kontakt: 516 5472, 53024599, mairi.peiponen@gmail.com,  kassidkoju@hot.ee