Tihtipeale soovivad just lapsed ja noored endale seltsiks looma. Või mõtlevad vanemad, et loom on heaks kaaslaseks ja ka arendavaks seltsiliseks lapsele. Nii tuuakse perre näiteks kass. Jagame mõningaid mõtteid, mis aitavad kohandada uut neljajalgset perekonnaliiget või õigemini: aitab kahejalgsetel mõista kasse.

KÕIGE OLULISEM: Kass ei tee kunagi teadlikult pahandust.

Kõige esimene julgustus ja mõtteviis, mida omistada on arusaam, et kassid annavad meile oma käitumisega märku, kui nad ei saa, mida loomupäraselt vajavad või kui neil on tervisega mingi mure. Kui kassi käitumises on miskit, mis sulle ei sobi, siis esmalt püüa mõista ja uurida: mis häirib minu kassi? Mida pole ma talle pakkunud ja mida ta võiks vajada?

Kassi kohanemine uues keskkonnas

Loomadel on erinevad iseloomud ja seda peaksid lapsed arvestama ja vanemad neile selgitama. Kui tood kassi koju, siis anna loomale ruumi. Kass, isegi muidu mänguline ja julge, ei pruugi tahta alati pai ja lähedust, isegi kui sa ise arvad, et tahaksid väga pai teha ja sülle võtta. Oluline on lastele õpetada, et loomal on oma isiklik ruum ja vajadused ning kassile tuleks rahulikult läheneda ning lasta kassil endal hoopis sinule läheneda. Selleks võib kasutada mänguasju, konservi või snäkke, mida oma käest annad.

Oluline mõttekoht: Tihti arvatakse, et võttes pisikese kassipoja, saad ise tema iseloomu kujundada. Tõepoolest, hoolitsedes looma eest varajasest ajast peale, jääb kassil kogemata tänavakassi traumad, vägivald ja muud elujuhtumid, mida täiskasvanud kassi adopteerides me ei tea, kuid mis võivad olla kujundanud argliku kassi. Siiski, kassipoja iseloom muutub ja tihti sinule ettearvamatus suunas. Täiskasvanud kassi puhul on üldiselt iseloom juba teada, lisaks saad kassi adopteerides mõnda aega veel jälgida, kas sinu ootused ja kassi vajadused kattuvad.

Kuidas kaasata lapsi kassi eest hoolitsemisse?

Kindlasti peaks laps saama osa lisaks looma poolsele armastusele ka kohustustest. Näiteks on tore õppida, mida kass vajab – alates osa võtmisest loomaarsti külastusest, liivakasti koristus, puhta joogivee tagamine, toidu pakkumine. Kõik see annab lapsele parema aimduse looma vajadustest ja kohustustest, mis loomaga kaasneb. Üks mõte on enne kassi päriselt perre võtmist olla kassi hoiukodu. Hoiukoduks olemine on hea lapsele näidata, mida looma võtmine endast kujutab. Lisaks võib perekond hoopiski leida, et loom nende ellu ei kuulu, avastatakse allergiad või muud põhjused. Hoiukoduna pead arvestama orienteervualt kahe kuulise ajaga, mil kass sinu juures on (kass vajab stabiilsust ja vaid aja jooksul saab aimdust igapäevaelust ja sobivusest). Hoiukodu on mõlemale osapoolele – nii kassile kui ka hoiukodule – abiks. Kass saab endale turvalise keskkonna hädaolukorras ning perekond saab tutvuda loomapidamise kogemusega. Uuri rohkem hoiukodu kohta siit.

Hästi vahva idee laste kaasamiseks kassi eest hoolitsemisel on teha tabel kassi vajadustest: nt mängimine, liivakasti koristamine jms. ja laps saab valida endale kohustuse, mida tahab täita. Et asi oleks vaheldusrikas, siis võib seda teha näiteks nii, et ühel päeval ta vahetab vett, teine päev koristab liivakasti. Või siis võtta nädalaks näiteks liivakasti hoolitsemise ülesanne.

Ka kassil on mängu ja vaikuse perioodid

Kassi vajadused võivad ajas muutuda ja see on normaalne! Näiteks kassipoeg võib olla väga suure läheduse vajadusega, kuid täiskasvanuks saades või steriliseerimise/kastreerimise järgselt veidi muutuda. See ei ole kuidagi seotud suhtumisega lapsesse endasse, kui just kassile pole lapse poolt liiga tehtud, vaid nagu inimesedki muutuvad ajas ja arenevad, nende vajadused muutuvad. Seega ei ole selles midagi halba ja tema armastus oma pereliikmete vastu sellest kuidagi ei vähene. Võid märgata, et on perioode, kus kass tuleb ja magab jalutsis, otsib kontakti ja lähedust. Ja siis teisel ajal magab kuskil teises toas ja vaid söögiks tuleb näitab oma nägu. Õpi oma kassi tundma, see on hea alus mõistmaks, kas tegemist on mõne haigusest või vajadusest tingitud käitumisega või loomuliku meeleoluga.

Kassi käitumise jälgimine

Lisaks, kui märkad et loomake käitub järsku teisiti ning selleks ei ole mingisugust otsest põhjust (muutub agressiivseks või hoopis väga loiuks, pissib mujale kui liivakasti, ei söö nii isukalt), siis ikkagi on alati hea küsida nõu loomaarstilt. Kiisul võib olla mingi terviseprobleem tekkinud ja just tähelepanelik noor võib sageli märgata muutuseid paremini, kuna veedab ka loomaga rohkem aega koos.

Kas elu kassiga on teie perele sobilik?

Milliseid mõtteid need soovitused sinus tekitasid? Milliseid küsimusi sul veel on, enne kassi adopteerimist? Millist uut perekonnaliiget tegelikult otsite ja kas pere on selleks päriselt valmis? Kui soov kass perre tuua on tugev, siis julgustame teid täitma kodupakkuja ankeet siin, kus saate jagada ka oma eluviisi kohta infot ning soove, millise iseloomuga kassi otsite. Nii saame leida sobiva. Kui veel pole päris kindel eluaegses pühendumuses, aga sooviks kasse aidata ja nendega elu jagada, siis tule perega hoiukoduks. Tartu Kassikaitses on väga palju kasse, kes pidevalt vajavad armastavat pere, kasvõi kaheks kuuks. Leiad rohkem hoiukoduks olemise kohta siit. Praegu kodu otsivad kassid on leitavad siin.

Loo kirjutas: Elis Lõiv, toimetas Liisi Toom ja Leelo Rand