Parimas eas 5-aastane Vello on valmis ülikonnad kohvrisse pakkima ja sammud päriskodu poole seadma! Vello saabus meie juurde kogemata… Tähendab, meil oli parasjagu käsil Jõhvi maantee ääres üle käte läinud koloonia likvideerimine, kui ühel päeval jalutas juhuslikult lõksu ka Vello. Meie arvame, et soliidses mustvalges ülikonnas kassihärra sai lõpuks aru, et on viimane aeg oma „Vedu küla hirm“ hüüdnimest vabaneda ja leida endale kodu, kus kogu oma ülejäänud elu veeta. Mõeldud, tehtud!

Keegi sõbralikku Vellot taga otsima ei hakanud, niisiis läbis ta kõik vajalikud protseduurid, et suunduda uude koju – ta on kastreeritud, vaktsineeritud ja ussitõrje ka tehtud. Hoiukodu kirjutab, et Vello on väga mänguhimuline ning tihti väsib kahejalgne mängupartner esimesena ära. Aga sellest pole midagi, Vello naudib ka väga niisama inimese seltsis olemist – ta käib hoiukodus inimesel järel ja ootab isegi kannatlikult vannitoa ukse taga inimese väljumist. Voodis ja diivanil istudes sätib ta end nagu muuseas hästi inimese lähedale pikutama ja tihtilugu viskab veel mõnust jalad taeva poole ka.

Vellole ei meeldi ainult kaks asja – tolmuimeja ja teised kassid. Kuigi praeguses hoiukodus saab ta  kohati teise neljajalgsega läbi ka, siis täielikult ei ole ta küla hirmu käitumisest suutnud loobuda. Teiste kassidega tähelepanu jagamine lihtsalt ei ole talle!