Kassid kodus:Miks Tiritiri, aga mitte Nipitiri? Tiritiri-sest mõlemal on neli jalga (ja kõik need neli käppa käivad
hästi ja kiiresti). Muusikaline nimi on eriti õigustatud, sest öösiti
saab osa Tiritiri kakofoonilistest katsetustest (melanhoolne itk,
esitatud koonuga kuu poole). Tiritiri on Tiritiri nimelise kassi rütm. Seda kuuleb kohe, kui külmkapi
uks avada või öösel tualetti minna. Selline kiire ja ühtlane vudin,
mille peale võib iga ilmaga kindel olla. Sammugi ilma tema
saatjaskonnata astuda ei saa. Tegelikult käib selle vudina ette
kõigepealt ka üks korralik põnts. Tiritiri on nimelt parajalt paks mees,
nii on tema teeleasumine alati hästi kuulda. Toekast kasvust hoolimata
on ta väga vitaalne ja liikuv. Päeval ja öösel on mitu mängutiiru. Kui
ühtki mänguasja käpapärast vedelemas pole, otsib ta endale mõne sobiva
eseme pliiatsitopsist või legokastist. Eriti tänulik on ta, kui ka
inimene teda mängu juures aitab, näiteks hiirt paela otsas ringi veab.
Päeval, kui pererahvas on tööl või koolis, liigub Tiritiri tihti
trepikojas ja pööningul. Seal on tal oma salajased käimised. Tiritiri on triibuline lühikarvaline umbes kolme aastane isane
steriliseeritud kass, kelle kõhualune on mõnusalt täpiline. Seda
kõhualust esitleb ta meeleldi, sest teab, et selle abil saab tähelepanu.
Ja saabki, sest selitades on see pirakas loom väga metsiku kaslase
moodi. Teiste kassidega võrreldes tundub ta käe all ootamatult
karmikarvaline (eriti, kui on end jälle kusagil tolmu sees keerutanud),
tavaliselt on kassid siidisemad, peenema karvaga. Tiritiri tiriseb
alatasa. Hommikul esimene kord kaks sekundit pärast äratuskella. Ja siis
need loendamatud korrad pärast seda, kui ta vähegi tähelepanu otsib.
Vahel ta aga lihtsalt piriseb. Ta on jutukas kass. Inimese une ajal ta
häält ei kasuta, aga muidu omaette tegutseb siis küll. Näiteks sorteerib
legoklotse. Tiritiri ei hammusta ega küünista kunagi kedagi, kuigi võib vahel
ehmumisest susiseda. Et ta on parajalt jõuline, peab olema siiski valmis
selleks, et ta kohalt võttes tagajalgadega kedagi tahtmatult
kriimustada võib. Ta pole süleloom, aga lühiajalisi hellusehetki
püstiseisva inimese süles naudib. Selleks tuleb väljendada
kindlameelsust ja kasutada tugevat sülelust. Tiritirile sobib tugev
haare ja jõuline kasukamassaaž, nii, et nahk käib üle silmade ja tagasi.
Siis ta saab aru, et inimesel on tõsi taga ja ta laseb sellel hea
meelega sündida. Üldiselt vajab Tiritiri väga palju hellust ja ta otsib
seda ise innukalt. Tuleb istub näiteks kõrvale ja nohiseb püüdlikult.
Puksib, kust saab. Kasvõi pikutab jalalaba peale, kui enamat ei pakuta. Tiritiri on köögikass. Talle sobivad inimesed, kes veedavad palju aega
köögis. Köögis seisavad inimesed palju püsti ja siis saab nende jalgade
vahel lõputuid kaheksaid joonistada. Säilitamaks kassikarva vabu suka-
või püksisääri, tuleb hommikuti enne väljumist kiiresti riietuda. Sestap
näevad hommikud välja veidi tagaajamiste moodi. Inimene jookseb hilpe
selga tõmmates ees, kass järel. Öösiti, kui inimesel on nägemisega
suuremad probleemid kui Tiritiril, on kodus ka lihtne ninuli käia, sest
millegipärast peab tema tee käima selle pimelooma jalge vahelt läbi. Tiritiri armastab väga teisi kasse ja püüab nende tähelepanu võita
omapoolse sõprusesõlmimisega. Ta on kannatlik teise looma tähelepanu
otsima ka siis, kui see armastus on liigagi selgelt ühepoolne. Tiritiri on ponks poiss. Parajalt pirakas vanapoiss. Tubli tükk, kui
sülle võtta. Vahepeal tekkis mure, et ta läheb ülekaalu, aga pärast
seda, kui söögi lisamise kahele-kolmele korrale päevas minimeerisime,
paistab, et ta on kaalu pidama saanud. Aga jah, talle meeldib süüa. Sööb
kõike, eriti meeldib räim ja hapukoor, aga ka näiteks tatrapuder ja
muu, mis rasvainega küpsetatud. Võimalik, et söömine on lohutuseks, kui
teised kassid temaga väga mängida ei taha. Tiritiri on elanud väiksemas
kassikommuunis ja liigikaaslastega suhtlemine on talle oluline. Noor ilus isane triibik Tiritiri on kastreeritud, saanud parasiiditõrje, saab kiibitud. Kontakt:  53024599, kassidkoju@hot.ee Minu praegune triibik on küps uude kodu siirduma,
pean ainult piltide tegemiseks aega leidma. Eile oli aknast välja
hüpanud või kukkunud, aga tuli kutsumise peale ilusti tuppa
tagasi. Lapsi ja külalisi ei karda. Mänguhimuline. Diivani üle peame võitlust 🙂 (teipisin eile diivaninurgad üle; kui kodust ära lähen,
katan “lesila” katetega) Uuest kodust kirjutatakse: liivakastis enam ei magata, eelistatakse köögilaua
alust vaba pinda, minu voodi alust maad (eile üritati ka
voodisse pugeda, väga arusaamatuks jäädi, kui sinna ei
lubatud) ja (ilmselt tõrjuva suhtumise tõttu voodisse
tungimise osas) eile jagati minu sõbrannaga diivanit.
Üldiselt külitatakse suvaliselt ka ükskõik, kus
parasjagu sobib. Minu Hollandis resideeruva poiss-sõbra vastu, kes
nädalavahetuse kodumaal veetis, oldi väga skeptiline, võiks
isegi ütelda, et pisut solvunud. Niipea, kui taas omavahele
jäime, nurruti, keerutati ja miilustati rohkem, kui kunagi
varem. Õhtuti peame pikki vestlusi kammi, paide ja nurrumistega. Väga tore loom on 🙂 Mõtlesin, et kirjutan.
Me elame hästi