Väike Pepiita on pärit kolooniast, kuid juba praegu on näha, et temast saab tore kodukass – peale paari päeva tunneb ta elavat huvi suletuti vastu, uudistab ruumis ringi ja sööb hästi. Inimesega harjumine vajab veel aega, kuid iga päev on uued edusammud. Ta on juba praegu nõus käest toitu vastu võtma ega ole selle juures käpaga löönud, pigem poeb peitu, kui on liiga hirmus. Lisaks tuleb Pepi ise kaheksaid tegema inimeste jalge ümber, kui toiduaeg on. Hetkel veel kipub läheneva paikäe eest ära jooksma, aga eks see on lihtsalt harjutamise asi, et ta oma hirmud unustaks. Sest kui ta ei märka lähenevat kätt, siis ta tegelikult väga naudib paisid ja kõrva tagant ja lõua alt sügamist. Hoiukodus lubab ta nüüd juba iga toidukorra ajal pai teha.

Pepil on jalas toredad pool-sokid – tema mõlemal esikäpal on kelmikad valged otsad.

Kassike on pärit 20-pealisest kassikolooniast, kes elas tiheda liiklusega sõidutee ääres. Adami, Didi ja Piccolo õde.