Tere

Minu nimi on Obsidian ja ma elan siin. Tegelikult… valitsen. Kui te alles kolisite, siis võtsin olukorra rahulikult – sõin, jõin, tegin väikese tiiru ja otsustasin umbes nädalaga, et jah, see on nüüd minu kuningriik. Edaspidi liigun ringi enesekindlalt, justkui oleksin alati siin elanud.
Ma olen loomult väga leebe kass, eriti lastega. Laps võib mind tõsta, kanda ja ühest kohast teise transportida – ma ei pahanda. Kui aitab, aitab. Kui enam ei aita, siis ma lihtsalt lahkun, draamat ei tee. Viisakus ennekõike.

Äratuskella mul ei ole, sest mina olen äratuskell. Hommikuti istun rinnale, puudutan õrnalt huuli ja silmi. Mitte pahatahtlikult – lihtsalt motiveerivalt. Olen efektiivne: inimesed ärkavad alati.

Ma vaatan telekat. Ärge küsige miks, aga mind huvitab. Ja kui kellelgi on videokoosolek, siis on selge, et mind on sinna vaja. Muidu ma ei sega – aga koosolek ilma minuta ei ole tõsiseltvõetav.

Energiat on mul ka. Vahel tuleb see lihtsalt peale ja siis ma tulevad zoomied. Üks tiir, teine tiir, kolmas tiir – seinad, diivan, vaip, mina ja mu varjud. Pärast seda on aeg puhata. Ma ei ole lärmakas kass. Räägin siis, kui on põhjust. Inimestega saan hästi läbi, eriti nendega, kes saavad aru, et mind ei pea kasvatama – mina kasvatan neid.

Vargustega ma üldiselt ei tegele. Ainult üks nõrkus on – kirsstomatid. Leidsin kausi, noppisin need ükshaaval välja, mängisin nendega ja paigutasin strateegiliselt mööbli alla. Kunstiprojekt, mitte vargus. Ainult teine kunstnik saab aru.

Kokkuvõttes: olen leebe, energiline, nutikas ja salapärane aga mitte salapärane. Kui miski ei meeldi, lähen ära. Kui miski huvitab, siis olen kohal. Ja kui hommikul ei ärka… siis ärkan mina teie eest.

Lugupidamisega
Obsidian
Sinu naabruskonna must Kass.