Kassid kodus:Musketär Porthos. Vaatamata kastreerimisele väga macho
musketär Porthos. Tark, sõbralik, jutukas ja ilus. Üks väike viga tal on-kardab koeri. Saab vaktsineeritud. Kontakt:54510091 merike.lillenberg@emu.ee Porthos vaktsineeritud. Ootab oma kodu. Just selline, milline üks isakass peab välja nägema- ümar pea ja paksud põsed . Mitte selline, nagu lapsena kastreeritud, kes näeb istudes välja nagu lillevaas-ülevalt kitsas ja alt lai. See aeg mis Porthos on minu juures olnud,õppisin teda tundma.
Kass on lihtsalt vapustav.Vaikselt õpime koertega suhtlemist,aga meeldib neid siiski pisut taga ajada 🙂
On väga uhke ja seltsiv. Teiste kassidega ei kakle.Mida kauem ta siin , seda rohkem ta mulle meeldib! Mul on hea meel, et Porthos teiste loomadega kohaneb… Olen temaga mõned korrad isiklikult kohtunud, tõesti muljetavaldav isand, uhke ja võimas kass:) Tuuli Porthosele tehtud vereproov, mis näitab, et Fiv neg-st et tal ei ole sellist midagi inimeste HIV laadset haigust. Samuti sai noormees kiibi ja europassi -nii et valmis minema välismaale. Ootame pakkumisi.
Muide, koeri ta ikka eriti ei armasta. Ja kogunisti kodusel Jõgevamaal. Nii et laevareis Soomemaale jäi ära.
Porthos sai just sellise kodu, mida tema hing igatses: oma maja suure aiaga ja sooja toa diivaniga.
Ja ei mingeid muid neljajalgseid…Ometi kord rahu ja vabadus.
Uuest kodust öeldi, et kass tuleb ise sülle ja on eluga väga rahul. Ootame pilte uuest kodust. Tõepoolest, Porthos leidis kodu minu vanemate juures Jõgevamaal. Teda kutsutakse küll Porthoseks, küll Bartoseks aga peamiselt siiski Vorstikeseks 😉 On teine selline vorstike kui ennast välja sirutab. Elu on tal hea, kui tahab, tuleb lunib pai ja tähelepanu (ja proovi sa seda sis mitte anda), kui ei taha, siis pole teda ka vaja tüüdata. Just selline sobiv kaaslane mu vanematele, isepäine ja iseteadlik. Aga kui tal helluse hood on, siis ega teda nii lihtsalt sülest maha saa! Toas on kuningas, või nagu Teie poolt antud nimi Porthos, musketär, igal võimalikul
juhul kakleb pererahvaga ja teeb sigadusi. Käib juba väljas, kõige külmemate ilmadega
lasime ja praktiliselt kohe tahtis ka tuppa, sest lumi taevani ja külm
näpistab. Aga pärast seda käib regulaarselt vähemalt kolm korda päeva jooksul
väljas, kasti peal ei käi, kuigi liiv olemas. Väljas on ta meil aga „väike õrn
Antsuke“, kõik külakassid teevad liiga. Siis pole musketärist haisugi. Ja kõige
kindlam on magada verandal akna peal, hea soe päikese käes ja vaenlast ka parem
rünnata. Kõige julgem on väljas käia koos peremehega, sest siis teised ei tule
aeda ja ta julgeb ringi silgata mööda lumest puhastatud kõnniteid. Nagu kuskil
mõni koer haugub, nii kohe tuleb jooksuga trepile ja nõuab tuppa. Sööb ainult
tuhk-peeneid krõbinaid ning vahel harva ka mõne maitsva kala-pala. Ma arvan, et
ta sobibki sellisesse perre nagu meie, kus keegi teda ei tiri ega tõmba,
vabadust palju, välja arvatud köögilaual kõndimine ja kus ta saab omatahtsi
hellusi nuruda, kui tusk peale tuleb. Kuna viibisin paar nädalat kodust eemal,
siis oli ta kodus koos peremehega ja kui tulin, siis näitas üles tõelist
hellust. Meie oleme rahul, loodan, et ka Antsuke (Porthose peale ei reageerinud
ta üldse, aga Antsuke talle meeldib).