Leo on äärmiselt meeldiv ja viisakas härrasmees. Kogukas nagu korralik kõuts käima peabki: tugevad käpad, suur ümar pea, turske kere. Iseloomus aga pole kübetki kõutsilikku ülbust ega kraaklemishimu. Leebe-Leo, Leplik-Leo, Lemmik-Leo – heal lapsel mitu nime ja Leost kujunes kiiresti paljude vabatahtlike lemmik. Džentelmenina ei karju ega kolista ta tähelepanu nimel, vaid istub viisakalt ja ootab oma järge, võibolla aeg-ajalt küsib vaid maheda baritoniga: Nääu? (Tõlge: Kuidas sul läheb? On abi vaja?). Kui siis vabatahtlik lõpuks oma tähelepanu ainiti Leole suunab, avab härra oma südame, puksab pea vabatahtlikule pihku pai saama ja lööb lahti nurru. Leod vaevas vahepeal silmapõletik ning tal tuli silmi pesta, panna nii silmatilku kui ka -salvi. Ilmselgelt pole see kassi jaoks meeldiv protseduur. Loomulikult Leo andis mõista, et ta pole rahul, üritas ravi ajal minema jalutada ja paar korda oli kuulda ka pahast urinat. Aga kas Leo üritas vabatahtlikku hammustada või käpaga lüüa – kindlasti mitte, sest džentelmenid nii ei tee! Kui samal ajal sügada ja mesijuttu rääkida, laseb Leo endaga kõik vajalikud toimingud teha. Leo usaldab inimest ja ta vajab südamesõpra, kes seda usaldust iialgi ei petaks.

LL