Kassid kodus:Kuninganna Margot on 2,5 aastane emane pruuntriibik, sale ja kõrgejalgne. Silmad erilist värvi – pastellrohelised, kõhualune oranžikas ja selja peal tähnid. Armastab paitamist, eriti kõhu pealt. Kui pai teha, viskab ennast kohe selili. Puhas ja viisakas, elava iseloomuga kass. Mängib ja suhtleb inimesega, saab hästi läbi teiste kassidega. Krapsakas hiirepüüdja. Steriliseeritud ja vaktsineeritud. Margot´ elulugu loe kommentaaridest. mariann@rammo.net või tel. 55544697 Kuninganna Margot´sai oma nime Anne turu müüjatelt, kes teda toitsid. Ilmselt Bulgakovi “Meister ja Margarita” järgi. Vahel kutsuti teda ka Margaritaks. Kuninganna on toonud ilmale kolm pesakonda poegi. Esimesed pojad surid koos teiste kassidega, kui turul korraldati soovimatu kassihordi mürgitamine. Kes selle korraldas, on siiani saladuseks jäänud.
Ainult kuninganna Margot´ jäi ellu, ta ei puutunud mürgitatud toitu.
Teisel aastal ilmus turule Meister – ilus pikakarvaline siiami toonides kõuts. Meistrist sai Margarita teise pesakonna isa.
Meister ja Margarita hoidsid väga teineteist. Margarita püüdis oma kallimale hiiri. Ise ei söönud, tõi Meistrile. Pojad olid siiami moodi, väga ilusad. Kõik leidsid endale ka kodu.
Meil oli kavas Meister ja Margarita koos hoiukodusse võtta, kuid kahjuks juhtus enne traagiline õnnetus: turu koerad kiskusid öösel Meistri lõhki 🙁
Margarita leinas kaua, ei puutunud talle pandud toitu nädal aega.
Aga aeg parandab kõik haavad… Turul oli ka teine kassihärra, kellest sai kuninganna Margot`kolmanda, praeguse pesakonna, isa. Kõuts oli küll juba “naisemees” ja poegade isa, aga kuninganna Margot´ meeldis talle ka…
Kõutsi “naine”, Scarlet, on koos poegadega juba meie hoiukodus. Kui oskame papa üle kavaldada, saame ka tema peagi ulu alla.
Kuninganna Margot´ oli päriselt ka olemas, elas Prantsusmaal mõned sajad aastad tagasi. Kuninganna Margot´l sündis kolm titte: 1 poiss ja 2 tüdrukut.
Kõik triibikud. Tahtsin neile panna siis ka tõelise kuninganna laste nimed.
Internetis asja uurides selgus, et tegelikult sellel skandaalsel ja rahva poolt armastatud
kuningannal lapsi ei olnudki. http://en.wikipedia.org/wiki/Marguerite_de_Valois
Viimane katoliiklastest Valois´ dünastia printsess pandi vägisi mehele hugenotile (protestandile)
Henry IV -le. Selle abieluga loodeti lepitada vaenu katoliiklaste ja hugenottide vahel.
Laulatusel ei olevat Marguerite “jah” öelnud (vt. linki). Lepitusest ei tulnud midagi välja ei abielus ega riigis.
Verised kokkupõrked vaenutsevate poolte vahel jätkusid, isegi süvenesid.
Kuningapaar oli küll ametlikult abielus, aga kumbki pidas avalikult armukesi.
Hiljem kirik siiski lahutas nende abielu. Henry IV-l olid lapsed teise naisega.
Ilus ja tahtejõuline Marguerite de Valois jäigi lastetuks.
Nii ei jäänud mul muud üle, kui nimetada kass Margot`tited Valois´ dünastia
auks Margot´esivanemate nimedega:
Henry [anrii] – kuninganna Margot`isa
Catherine [kätriin] – kuninganna Margot´ema
Madelaine [madleen] – kuninganna Margot´emapoolne vanaema.
Varsti tulevad ka tittede pildid. Kuninganna Margot on sõbralik ja paimaias. Jalutab juba vabalt igal pool. Ainult vägivalda ei kannata.
Kui teda vägisi kinni hoida (kõrvarohu panemiseks näiteks), lõhub nagu tõeline tiiger.
Paitades ja musitades laseb kõrvu puhastada ja rohtu panna, aga kinnihoidmist kardab kui tuld.
Poegadele on väga hoolitsev ema ja teiste vanade kassidega paneb ninad kokku, ei kõhise ega ründa, isegi poegade juures mitte. Pärast poegade lahkumist nukrutseb ja ei söö.
Ei taha teisi täiskasvanud kasse näha, on tige nende peale.
Istub oma toas ja ei tule sealt välja, kuigi uks on lahti. *teeb Margot’le tasakesi pai… Sai eile steriliseeritud. 10 päeva haava paranemist ja siis on temaga kõik tehtud. Värvilise pildiga vaktsineerimispassi koos kõikide protseduuride kirjeldustega saab kaasa.
Ilus kass on. Rohkem pilte näeb praegu www.pet24.ee, Varjupaigad, Tartu Kassikaitse. Krahvist ei tehta enam väljagi. Hoopis Kotu pakub tema majesteedile suurt huvi.
Võib-olla ta meenutab talle Meistrit- see oli ka valge karvaga.
Käib kohe Kotul kannul ja püüab teise tähelepanu. Magavad koos ja Kotu lakub teda.
Päeval on Kotu rohkem koos Haldjaga. nii ilus kass… võitis kohe mu südame, kahjuks ei ole mul oma maja, kus seda kassikest pidada, miudu oleks kohe minu 🙂 Kui veel traksidega välja ka viidaks, võiks ka kahe toaga hakkama saada.
Eks ta lepib ka juba toaeluga. Kui ikka keegi lossi ei paku, tuleb hinda alla lasta.
Eks kuningannadki on vahel pidanud raskusi taluma. Ta hoiab meil kohta kinni, teised kassid külmetavad tänaval. Meenutab väga šokolaaditäpilist ocicati 🙂
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Chocolate-Spotted-Ocicat.jpg
See on siiami ja abessiinia kassi põhjal aretatud tõug, mida on hiljem ristatud veel ameerika lühikarvalisega.
Kindlasti on tema esivanemate hulgas olnud uhket tõugu ja väärika sugupuuga kasse 🙂 Eile õhtul reisis kuninganna Margot mustas Hondas kolmeliikmelise saatjaskonnaga Tartust Virtsu sadamasse, edasi kesköise praamiga üle mere Saaremaa pealinna. Pika reisi vintsutuste leevendamiseks anti kuningannale enne reisi rahustit. Reis möödus komplikatsioonideta, kuninganna tervis on hea. Kuninganna Margot hakkab elama üle 100 m2 lossis, suvekoduks on pakkuda 2 suvilat Saaremaa kaunis looduses. Margot on tõeline superkass. Reisi elas ilusasti üle, vahepeal tehes mõne väärika “mjäu”.
Peale pikka sõitu, arvates, et mina magan , hakkas ta oma uusi valdusi uurima, nagu kuningannale kohane. Käis läbi kõik kapipealsed, eriliseks lemmikkohaks osutus aknalaud- istus ilusasti sirge seljaga ja nautis neljanda korruse vaadet:) Ronis ka voodile ja nuusutas tasakesi uue omaniku üle.
Praegu, päeval veel veidike pelgab ja seetõttu on valinud omale koha voodi all. Sööb, joob ja liivakasti kasutab ilusasti. Suur suur aitäh hoolitsuse ja armastuse eest 🙂 Margot koos uue perenaisega. Lugesin eile-et Margort sai omale kodu ja lossi koos aedadega…pisar tuli silma-nutt tuli peale-….
Nii tore,et jõudis ära oodata!!!
Mõtlesin ,et võtaks ta oma siiamikiisule -kes on varsti 3 kuune-seltsiliseks-guvernandiks-aga ta oleks saanusd olla ainult toas-ja hing jäi kripeldama-kass tahab ikka väljas ka käia….
Mul on tõesti hea meel ,et kassikesel on õnne olnud. Margot perenaine kirjutab meile nii: “Edusammud on suured. Lubab pai teha, keerab ennast siis kõhuli,et sealt saaks sügada ja kikerdab mööda põrandat. Umbes kolm mänguhiirt on “kahjutuks” tehtud. Palli ajab ka taga. Liigub juba vabalt korteris ringi , mitte ei peida ennast voodi all. Samuti võtab häälekalt sõna- siin on juba peetud veerandtunniseid vestlusi :), kusjuures enne sõnavõttu tuleb, istub tingimata keset põrandat, ajab ennast tohutult sirgeks- poosi ikka sätitakse päris tükk aega- ja alles siis alustab rääkimist:) Öösel tuleb, hüppab voodisse ja hakkab pai nuruma. Ta on leppinud ka teiste perekonnaliikmetega, kellega samuti elavaid vestlusi peab. Sülle võtta muidugi ei lase- siis lastakse küüned käiku. Täna läheme esimest korda traksidega õue. Järjekordne suur seiklus :)” Margot´l läheb väga hästi- päeval magab, enamasti minu voodis dekoratiivpadja peal või siis naudib aknalaual päikest ja suurepärast vaadet tuvidele. Öösel aga algab klaperjaht- kõik , mis vähegi veereb või kõliseb, läheb loosi ning seda eset aetakse siis suure kolinaga mööda korterit taga vahepeal tehes suisa baleriiniväärilisi piruette ja hüppeid. Kui ta ära väsib, tuleb minu voodi juurde, teeb paar otsustavat “mjaud” ja kutse peale hüppab voodisse ning sätib siis vastavalt soovile koha, kus tema magada tahab ja siis mind tõrjutakse koomale:) Jalgu liigutada ei tohi, sest seda defineeritakse kui mingit “olevust”, kes teki all liigutab ja lüüakse küüned varvastesse:) Ema on mitu hommikut leidnud Margot minu kõrval, pea padjal magamas õiglast und- öösel sai ju mitu “hiirt” kinni püütud. Kui istuda tugitooli või arvuti taha on kohe Margot platsis, hüppab sülle ja sätib ennast kerra. Minu ülesanne on siis pai teha. Nurrumootor muudkui töötab ja töötab .. Lubab ennast vabalt sülle võtta, kuigi mitte väga pikalt- ega siis head asja palju ei saa 🙂
Margot on meil ka põetaja rolli mänginud- ühel öösel oli mul järjekordne peavaluhoog ja magama jääda ei saanud. Margot hüppas minu kõrvale, nuusutas minu nina nagu uurides, mis siis mul viga on, tegi paar kurblikku “mjaud” ja jäigi minu näo kõrvale istuma, ise mind jälgides. Lõpuks kui magama jäin ja hommikul ärkasin, oli ta samasse kohta magama jäänud. Selline kass ! 🙂
Hetkel teeb kuninganna magusat lõunauinakut ema põlvede peal 🙂 Margot oli üks minu lemmikutest. Minu meelest on ta selline… hästi tundliku loomuga kass. Temast võib tõesti ka nn “ravikass” saada.
Mul on VÄGA hea meel, et tal nii hästi läheb 🙂 Paid kiisule meie poolt ka. et Margot´l nii hästi läheb. Minu juures oli liiga palju kasse, kindlasti on tal üksi või kaksi lahedam ja tuju sellest ka parem. Soovin kõike head, pikka ja õnnelikku kooselu. siis ärge laske tal üks päev magada. Väsitage teda, mängige temaga, andke head süüa.
Nii kui tukkuma hakkab, tehke jälle lärmi, kutsuge mängima, veeretage palle jms. Enne ärge talle rahu andke, kui hilja õhtul. Küll ta siis magab hommikuni. Ta on lihtsalt öö ja päeva ära vahetanud.
Need peab jälle paika saama, muidu ta ei lase teil magada. … paar päeva tõsist väsitamist, mille jooksul Margot vaatas mind päris mitu korda kui tüütut õukonnanarri, kuid positiivne tulemus on olemas -öö ja päev on nüüd tip-top korras ning saame ilusasti koos Margot´iga unenäofilmi vaadata 🙂 Ikka veel ei suuda teid ära tänada niivõrd võrratu kassi eest, kui seda on Margot.
Algsest argusest on saanud tõeline sõprus 🙂 .. ja tema öö ja päeva saime ka paika –
päeval ajab oma mänguasju taga ja õhtul kerib ennast minu kõrvale magama. .. elab Kuninganna Margot kuningakassi elu suures lossis. Ruumi on lahedasti ja see on hea, sest aegajalt tuleb ka varjuda mängulusti täis perepoja eest kes Kuninganna hingeelu veel väga hästi ei tunne. Margot teab, et kui hüpata Tema lossi sattuvate inimeste sülle, siis on tagatud lakkamatu paisadu. Tartu juurtega Kiisu ootas oma õnne ära.
Külaline Toomas Margot oli kass, keda oli kahju ära anda, sest ta iseloom oli nii võrratu. Meie väike surikaat- lausa hüppab pai järele 🙂 Margot`i kodust kirjutatakse: Tahtsin veelkord tänada Margot`le “üle säilivusaja” võimaluse andmise eest . Margot on see, kes meil alati esimesena tulija uksel vastu võtab. Omade tulles on tervitus ca minuti pikkune , külalise puhul tehakse paar korda väärikas mjäu, nuusutatakse too üle ning jalutatakse eemale. Kiisu lemmikpaik on aknalaud, kust on hea üevaade ning ka oma taimed on käpapärast kärpida. Hüüdes tuleb jooksuga kohale ja teeb küsivalt “Kurr?” Viimase r juures läheb intonatsioon alati kõrgele, saad aru, et tegu ON küsiva sõnaga:-)
Kui kellelgi kusagilt valutab, on Margot kutsumata kohal, võimalusel istub haigele kohale või poeb niisama hästi ligi – ja nurrmootor aina töötab ja töötab…
Me armastame oma Margot…
Soovin, et kogu Tartu Kassikaitse hoidjate ja hoitavate perel läheks hästi ning ikka jaguks armastust ja soojust Kõike ilusat soovides, Aive, Margot ja kodakondsed