Kassid kodus:Krahvinna Maritza on pärit suurest Mõisavahe kassikolooniast. Väike ja habras 2-aastane kiisu.
Teised said juba möödunud aastal ulu alla, Krahvinnale ei jätkunud kohta.
Otse loomulikult jõudis Krahvinna vahepeal pojad saada ja targa kassiemana kolis nendega ühe maja keldrisse. Sealt me siis kõik (ema + 5 poega) ükshaaval lõksuga kinni püüdsime. Paraku peavad kiisud praegugi hoiukodu koha puudumise tõttu keldris elama. Nüüd on nad vähemasti puuris ja arsti juurde viimiseks hõlpsasti kätte saadavad, ühtlasi õpitakse liivakasti kasutama.
Üks kassipoiss, nimega Adolf, on juba päriskodu leidnud.
Krahvinna Maritza on meie kaudu kodu leidnud kolme kassipoja: Muhvi, Krae ja Siidisalli ema ja Arlekini õde samast pesakonnast. Esialgu arglik, aga küll ta kohaneb. Koduvalmis alates detsembrist. Kontakt:54510091 merike.lillenberg@emu.ee Maritza on steriliseeritud. Algab taltsutamine. Istub nukralt puuris, ei suhtle. Maritza on puurist väljas ja tal on voli toas vabalt ringi kõndida, mida ta ei kasuta.
Igaks juhuks on kindlam kirjutuslaua taga kükitada. Tal on sektsioonkapi peal oma söögikoht. Seal ta siis lamab padja peal ja, kui söök söödud, jälgib ümbrust. Käe saab juba päris lähedale panna. Toidu juures ei löö. Aga kui pai üritad teha, saad kohe teada, et Maritza on Mõisavahe Carmeni uhkest soost, kas Carmeni enda, Mummu või Lipsu tütar, Karviku õde või nõbu. Kõik nad on olnud kanged võitluskassid. Isegi Maritza pojad, neid on meil olnud arvel kokku 8, on kõik kanged võitlejad olnud, paari kiiresti leppiva siledakarvalise erandiga (Siidisall ja Tikker) tuleb nüüd koos teiste kassidega sööma. Julgeb süüa peost ja laseb oma söögikaussi toidulisa panna päris nina all. Enne lõi käpaga, enam ei löö. Enamuse päevast magab siiski oma peidikus ja ei tule sealt välja. Ma sain Krahvinnale pai teha! Kohe mitu korda järjest. Söögi ajal. Vaatas küll, et no mis sa torgid, jäta juba järele, aga söök huvitas rohkem. Nii ta siis leppis olukoraga ja ei teinud sellest suurt välja. Mõnikord laseb ka ilma söögikausita pai teha. On voodi alt välja kolinud ja kõnnib toas ringi.
Erinevalt teistest kassidest, kes väga konservi tahavad, krahvinna sööb ainult krõbuskeid.
Karv on tal tihedaks ja läikivaks läinud. Kuidagi ei saa enam öelda, et ta on väikest kasvu.
Pärast steriliseerimist ja regulaarset toitmist on suuremaks kasvanud. Ei pelga magada otse inimese kõrval. Pai paneb peput tõstma ja nurru lööma.
Metsalise nurrukassiks kasvatamine võttis aega 1 aasta.
Vasti võib öelda, et Krahvinna
Maritza on valmis uude kodusse minema – et ta on koduvalmis. milline leebe nurruja on saanud Maritzast. Võhivõõrad inimesed tulevad ja ta laseb end silitada.
Tuleb meelde ühe kliiniku arsti ütlus, kui käisime Maritzat põiepõletikust ravimas (teda tuli teki sees kinni hoida, et saaks süstida):”Mis mõte on selliste metsikute kasside hoidmisel ja ravimisel? Kasse on kõik kohad täis, sõbralikumaid ja ilusamaid”. Nüüd tulevad võõrad inimesed ja kiidavad kõik kui ilus ja siidpehme kasukaga on Maritza. Sellest moraal: pole olemas kurja kassi. On inimesed, kes ei oska kassiga suhelda ja tema usaldust võita. Ilu on alati olnud vaataja silmades. Pole olemas inetut kassi. Kõik kassid on ilusad – igaüks omamoodi. Krahvinna Maritza saabus pühapäeval, 7. veebruaril, koos teda saatva emand Krõõdaga Raplamaale, oma krahvkonda, kus hakkab toetama ja julgustama emand Krõõda ettevõtmisi talumajapidamises ning annab igakülgset abi roti- ja hiirejahi organiseerimisel. Krahvinna Maritza on ühtlasi krahvkonna seltskondlike suhete edendaja ja sidemete looja. Krahvkonna kahejalgsetega on juba suhted selged. Krahvinna elab toas diivanil, soovi korral kahejalgse süles või värskes õhus. Emmi on tubli vaoshoitud kiisu. Ta valis endale magamiseks meie endise kassi pesapaiga kui ta toas käis. Päeval on ta korstna jala juures ühe tünni taga. Hommikul tuli vaatas, kuidas ma koristan ja süüa panen. Peost võtma ei kippunud, aga ära ka ei taganenud.
Maritza on häbelik kiisu, kes on kohti rohkem otsinud. Kõige sobivam on tema jaoks diivani seljatagusel vaiba varjus olla.
Hommikul andsin süüa ja läksin ise lauta. Enne kui tööle sõitsin, veendusin, et mõlemad kiisud olid söönud.
Päeval tegeleb kiisudega meelsasti abikaasa, sest töötuna on see talle rahustav tegevus.
Täna õhtul tulevad kiisusid vaatama tütrelapsed.
Me kohaneme rahulikult. Kutsu käib toas, nuusutab, ei ole ärritunud olekuga. Eile õhtul magas Murri minu kõrval diivanil, Maritza oli vaiba taga. Kõik oli rahulik. Kiisude tervis on korras. Kiisud on tublid, julged, kohanenud. Kumbki elab omas toas. Maritza naudib silitamist,  Krõõt (Emmi) tahab silmsidet ja vestlust. Maritza on kaaslaseks magamistoas.Seal ta on valmis silitamiseks, nurrub,
valvab und või magab padjal. Emmit me sinna tuppa ei luba, sest siis on tüli
majas. Lapselastele meeldivad need kassid, sest neid näeb ju igal külaskäigul.