Kiki on imearmas kassipoisike, kes tuli meie hoole alla suvel hirmsa peahaavaga. Kassitoas ravisime ja puhastasime seda haava mitmeid nädalaid ning selle aja jooksul puges Kiki meile kõigile väga hinge. Hoolimata valust ja ebamugavusest oli ta kõige tublim kassike maailmas, kannatas välja kõik protseduurid ja keris ennast pärast vabatahtlikule alati sülle kerra nurruma.
Ka hoiukodus on kassike säilitanud oma suure inimesearmastuse, valides alati koha just inimese kõrval või kaisus. Ent Kiki ei tegele vaid nurrumise ja süles magamisega, vaid mänguhimuline on ta ka – kui tuju peale tuleb, sobivad mänguks absoluutselt kõik, mis vähegi ripakile on jäänud. Kalleid mänguasju seega Kiki ei nõua, piisab lihtsast pallikesest, pastapliiatsist või saapanöörist 🙂
Kiki sobiks ideaalis sellisesse koju, kus inimene väga kaua kodust ära ei oleks, vaid töötaks näiteks kodukontoris või naudiks juba pensioniiga, et ta saaks kogu aeg inimese läheduses olla. Kassipoiss aga eelistaks kodu, kus ei oleks väikseid lapsi, sest neid ta pisut pelgab.

*
3. juuli postitus