Tõeline kaunitar Karamell on avatud kodupakkumistele.

Kauni kasukaga Karamell saabus kassituppa kartliku kassina. Oma ilusa väljanägemisega pälvis ta palju uudishimu, kuid Karamell ei vastanud samaga. Teda tervitama läinud inimene sai kuulda sisinat ja kui võimalik, puges Karamell kiiresti mõnda varjulisemasse kohta peitu. Kõik muutus, kui Karamell, hellitavalt Karru, läks hoiukoju. Ei ühtegi susinat enam. Kui alguses oli turvaline olla voodi all pesas, siis peatselt sai Karru aru, et inimesed polegi nii hirmsad. Juba pelgalt kuuga on Karamell tohutult julgemaks muutunud. Selle kassineiu käivitavaks jõuks on uudishimu ja mäng. Ta on väike erksa olemisega kass, kes jälgib maailma väga tähelepanelikult. Enamasti saab uudishimu argusest võitu. Ja oh seda mängulusti, mis selle pisikese kassi sees peidus on – pallid, rullid, suled, tekid, vaibad… peaasi, et saaks mängida.

Karamell nagu teaks, kui kaunis tema kasukas on – talle on isiklik hügieen ülimalt tähtis. Pole palju kasse, kes oleks niivõrd pühendunud enda pesemisele – enne magamaminekut, pärast ärkamist, keset mängu, pärast ühest kohast teise liikumist – ikka on vaja korraks peatuda, et oma kasukat sugeda. Juba ammu valib Karamell magamiseks kõige mõnusamad kohad voodis. Karru ei põgene voodi alla, kui hoiukodu inimesed samas toas rahulikult liiguvad või toimetavad. Pigem tuleb ta mõõdukas kauguses uurima, et mida inimesed teevad. Kiireid liigutusi ta siiski veel pelgab ning enda lähedale istuma naljalt ei luba. Aga ise inimese kätt läheb väga hea meelega nuusutama ja lakkuma, ja mis seal salata, ka käpaga katsuma.

Karamelli ja hoiukodus elava teise kassipreili iseloomud ei klapi ning Karru otsib endale rahulikku ja turvalist päriskodu. Kuna talle ei meeldi äkilised liigutused, siis meeldiks Karrule pigem kodu, kus poleks aktiivseid ringi vudivaid ja kassi paitada soovivaid väikelapsi ning pererahval jätkuks kannatlikkust talle tõestada, et pai on tore ja inimese lähedus veelgi mõnusam kui pehme pesa voodis.