Kassid kodus:Eeben (hüüdnimega Kiška ja Kiri-Kiri) on algselt metsikupoolne,
inimkauge isane kass. Kaunis pikaajalise taltsutamise tulemusena ei poe
enam peitu, vaid hindab lähedust, siiski päris võõrastega natu pelglik.
Metsikut loomust mitte täielikult kaotanuna on Eeben siiski isepäine –
sülekassiks hästi ei sobi (ronib sülle nurruma küll, kuid ainult omal
ajal ja omal tahtmisel). Seega on kass Eeben väike väljakutse, selleks,
et ta inimese omaks võtab kulub aega ja kannatust, kuid tulemus on
kuhjaga seda väärt, ta oskab inimest hoida. Eeben oskab ilusti süüa
küsida ning olles veel üpris nooruke, hindab head mängu.
Uuel nädalal läheb kastreerimisele. Kontakt: mariann@rammo.net 55544697 Eeben on kastreerimisopist kenasti toibunud, mingeid märke iseloomu halvenemisest tunda ei ole. Operatsioonijärgselt oli ta väga rahulik, ei teinud eriti väljagi, et midagi oleks juhtunud.
Kuigi kliinikus Kadri ütles, et haavalakkumiskindel krae peaks olema vähemasti kaks nädalat peale oppi veel kaelas, siis ühel hetkel (6 päeva peale oppi) kadus Eeben diivani taha ning väljus sealt juba pooleks “saetud” kraega. Senini on see täielik müsteerium, kuidas ta seda tegi.. Aga nüüd veel lugedes üle Eebeni eelnevat kirjeldust, siis pean tegema väikese korrektuuri, nimelt näib, et see sõbralikuks muutumise protsess ei ole lõppenud, ta on tegelikult ikka eriline seltsiarmastaja. Kui seista, siis teeb jalgade ümber ringe ja hõõrub ja nurrub ülikõvasti, istudes tuleb kukla taha ja käe alt puksima ja nõuab, et teda kõrva tagant sügataks.. Tuuli Väga tore! Sel nädalavahetusel avastasin Eebenil ühe väga kasuliku omaduse. Juhtus sedasi, et hakkasin perele süüa valmistama enne, kui Eebenile süüa panin ja kuna ta mul koguaeg ümber jalgade tiirutas ja tugevalt nurrudes end vastu mu jalgu hõõrus, siis märkasin, et kõik, mis laualt maha pudenes Eebenile kõhtu läks. Hästi vahva, talle maitses nii saiapuru, krabipulgad kui ka värske kurk, hiina kapsas ja tilgake hapukoort. Ise oli ta ka rahul ja rõõmus, nagu oleks ei tea mis pidulauda sattunud. Tuuli Eebeni õde Iiris sööb ka kõike: nuudliputru, herkuloptru, võileiba jne.
Geenid! Täna hommikul käisid kaks kena naisterahvast minu juures kindla sooviga Eeben endale koju võtta. Eeben tundus neile täpselt selline kass nagu nad tahaksid. Eeben elab nüüd Konguta vallas Majala külas, kus ta saab seltsiliseks ühe väga sõbraliku valge kassi ja veel kaks küülikut. Kõigile on seal palju ruumi. Usun, et neil läheb kõik heasti. Tuuli Mina ta ju püüdsin. Konutasid koos Iirisega puuri nurgas.
Nüüd siis algab uus elu. Palju õnne, Eeben!
Nüüd siis on Hiinalinna kassikolooniast kodu ootamas ainult
kassiema Krõõt. Kõik pojad on uue elu peal.
🙂