Kassid kodus:Soobal- hall emane kassipoeg, Claudia tütar. Kasutab liivakasti, saab läbi teiste kassidega, kuna elab hoiukodus koos 8 kassiga. On oma õe Sibeaniga välimuselt äravahetamiseni sarnane. Kontakt: anupaas@hotmail.com tel 56990588 Tere
Soovin infot nende kasside kohta: kas nad on veel saadaval ja kui vanad nad on? Sibean sai esimesena koju 26. nov. ja Soobal broneeriti samal päeval. Kui 2 nädala pärast ta ei ole koju läinud, võtke hoiukoduga ühendust või bronbeerige ta järgmisena. Rohkem ja ilusamaid pilte on soov.ee-s. Mina olen see, kes broneeris, kui jõus siis tulen kindlasti reedel vaatama! Soobal elab nüüd Tõrvas. Laseb juba pai teha ja lööb nurru ka lahti. Teise kassiga saavad hästi läbi. Esimene nädal oli küll raske — Soobal ainult urises nurgas või kapi all. Alguses oli ta väga kuri. Nüüd, kui ta on meie juures elanud kaks nädalat, ta siiski eelistab ennast veel peita ja võõristab veel meid. Samas saab talle juba läheneda ja sülle võtta. Algul veidi väriseb ja siis hakkab nurruma. Söögiisu on hea ja liivakasti kasutab kenasti. Kodust kirjutatakse 23.03.2010: Soobeliga on meil olnud nii rõõmu kui muret. Kõige suurem probleem on see, et ta on
kohutavalt arg, me ju ei tea, mis tal varasemas elus juhtuda võis.
Teise kassiga on ta meil suur sõber, mängivad jne. Inimesi aga
kohutavalt kardab (samas tasapisi harjub meiega juba). Muidu isu on tal
suur, elamistingimused head. Elame oma majas, kass saab head toitu ja
seltsiks on tal meie vanem kastreeritud kass. Soobal on meil näiteks
(suurest hirmust?) kahel korral lausa vooditesse pissinud. Söömas
üritab salaja käia. Kogu aja veedaks parema meelega voodi all ja
välja tuleb siis, kui me kodus pole. Jne. Samas saab teada juba sülle
võtta (kui ta üles leiame) ja pai teha, õnnestub ka mängima saada
(tal on kujunenud lemmikmänguasi), nii et teeme väikseid edusamme.
Alguses oli ta täiesti metsik kass – sisises, urises, küünistas jne,
oli lausa puuris ja ikka mitu nädalat kohe, vaatasime, et ei saagi
temaga asja … Vaatasime, et ei harjugi. Nii et  nüüd on ikka
areng igal juhul paremusepoole. Õnneks ta on südame poolest hea kass,
pahatahtlik pole. Oleme aru saanud, et uriseb vaid hirmust, samas on ta
mind usaldama hakanud. Seega õpime vastastikku alles tundma ja võib
öelda, et meil läheb siiski tasapisi järjest paremini. Operatsioon on
tegemata (ta on emane), kuid plaanime järgmisel kuul teha.