Kassid kodus:Pärmivabriku juures, mustlaste maja ees põõsas tõi Mathilda oma pisikesed ilmale.
Suvel pakkus põõsas tuule ja vihmavarju. „Kassitädide“ abiga jäid ema ja pojakesed ellu.
Talve tulekul läks kiisuperel elu kibedaks. Kaitsev põõsas kaotas oma lehed, paks lumi kattis maa ja kiisudel tuli magada otse lumehanges. Nüüd on Matilda koos poegadega Kassikaitse hoole all. Elada tuleb küll alguses keldris ja puuris, kuid käpakesed saavad juba sooja ja toit on koguaeg saadaval. Kiisude tervis on kannatada saanud, kuid alustame kohe raviga ja loodame varsti terveks saada. Kiisud paistavad sõbralikud, ei löö ega hammusta. Või on nad lihtsalt nii haiged, et ei jõua vastu hakata.
Päästmine sai teoks viimasel hetkel, loodame, et mitte liiga hilja. Kontakt: merike.lillenberg@emu.ee 54510091 Parasiiditõrje tehtud. Isegi ei löö ega püüa hammustada. Kardab nii, et ei söö ega liigu päev läbi. Tee pai niipalju kui tahad,
tassi süles, puhasta silmi või kõrvu, kõik kannatab krambis olles ära.
Olen teda nüüd vägisi 2x päevas lusikaga söötnud. Piima kallasin ka lusikaga suhu, siis märkas, et on hea ja lakkus ise ära. Mathilda on muidu ilus pika ja siidise karvaga emand. Kasvult väike ja kõnnib hirmu pärast maadligi. Tundub, et tal on olematu pikkusega jalad. Justkui üks karvane krae roomaks mööda põrandat. Aga silmad, need silmad! Suured, helerohelised. Kahjuks ta pildistamise ajal neid ei näita, paneb poolenisti kinni. Arst ütles korras suu ja ilusate tervete hammaste järgi, et Mathilda on noor kass: 1-2 aastane. Kui meil on kassid nagu Krahvinna Maritza ja uhke Carmen, sõjakad tegelased, siis Mathilda on Scarleti moodi. Samamoodi imeilus roheliste silmadega habras emane, kes tänaval tigedaks muutumise asemel on igasuguse usalduse teiste vastu kaotanud. Mathildast, ma loodan, saab asja-Scarlet teadagi läks maale elama ja kolis seal lauta hiiri püüdma, nö inimeste kassi temast ei saanudki. Eelistab magada radiaatori all, kirjutuslaua taga, kus turvaline ja soe. Sööma peab üle toa tulema. Tuleb ka, kõht maadligi. Pai tee, nii palju kui tahad – söögi ajal ja magamise ajal! Laseb end kinni võtta ja voodi peale asetada. Aga sinna ta ei jää, vudib kiiresti oma turvapaika tagasi. Pole tal mingit hirmu enam. Ainult tolmuimejat kardab. ei löö ega hammusta kunagi.
Tee temaga mis tahad. Võiks kasvõi praegu koju minna, aga ootab steriliserimist. Kui haavad paranevad, on valmis uude koju minema. Suve lõpus püüdsin pikalt tänavalt mustlaste maja juurest kolm kassipoega. Kaks ühest, üks teisest pesakonnast. Õekesed leidsid peale inimestega harjumist kiiresti kodud. Üksik kiisupoeg jäi mulle. Tema oli peale püüdmist kõige väetim; kirbud, täid, ussid. Peale selle oli karv väga hõre, vurrud murdusid ära, hambad ei tahtnud kohe üldse tulla ja silmad olid täitsa raisus. Nüüd on ta paari kuu pärast saamas aastaseks. Ta on vapustav kiisupreili. Kõige sõbralikum ja malbem. Nimeks sai Virve. Nüüd kui ütlen: “Virve, tule teeme musi!”, siis tuleb khe jooksuga musitama. Välimuselt on ta täpselt nagu tema emme Mathildagi! Tahaks kohe pildi üles laadida siia. Olin nii mures nende ülejäänute pärast, kes tänavale jäid. Aga kolm oli maksimum mis võtta sain. Emme oleks muidu mind koos kassidega tänavale visanud. Ja mul on ülimalt hea meel, et ülejäänud kiisud tuppa sooja said.
Ja see, et Mathilda kartlik on, pole üldse imestada. Need mustlased seal karjusid koguaeg ja peksid oma loomi. Lapsed piinasid kassikesi kui kätte said. Aga nüüd on sel lõpp!:)
Suured tänud headele inimestele! Mathilda pojad on siis kõik päästetud ja ema ise ka.
Aitäh Sullegi! Mathilda tänavalt päästetud tütar Virve, oma emaga ühte nägu. Laseb ennast enam mitte šokis silitada, vaid isegi lööb nurru. Magab voodis minu poja jalgade peal. Laseb juba teistel ka ennast silitada, mitte ainult minul.
Täitsa koduvalmis. Tere!
Ma olen 9-aastane ja ema lubas mul kassi võtta.Mul on kolm küsimust
1.Kus Mathilda käib pissil, kas liivakastis? Kas teda saaks õpetada väljas pissil käima?
2. Kas ta oskab kraapimispuu peal küüsi teritada või pean teda õpetama? Ta peaks olema sõnakuulelik ja kui midagi õpetada, siis võtaks ka õppust!
Selline targakene. Richard Mathilda on olnud tänavakass ja kui Sa tema üksi õue lased, jookseb ta lihtsalt ära.
Kui elad maal, siis on võimalik teda hiljem õue lasta, aga enne peaks ta päris kaua aega, vähemalt 1 aasta toas kinni olema, et ta õpiks Sind oma peremeheks pidama ja Sinu kodu oma koduks. Kui linnas elad, ei tohi teda mitte kunagi üksi välja lasta. Ta eksib ära või läheb teadlikult ära Sinu juurest. Temaga saab väljas jalutamas käia kassi traksidega, siis ta ei saa ära joosta.
Mathilda käib liivakastil ja kraabib ka kraapimispuud. Tal on uksega kassi WC, mida ta väga korralikult kasutab. See on kena välimusega ja sellel on ka filtrid halva lõhna kinnipidamiseks. Liivakasti peab puhastama vähemalt 2x päevas, hommikul ja õhtul.
Mathilda on väga vaikne kiisu ja laseb endaga kõik teha, ta ei hammusta ega küünista kunagi.
Aga ta tahab ka, et tema vastu väga õrn ja hea ollakse. Kui talle natukenegi haiget teha, siis ta põgeneb voodi alla ja ei tulegi enam sealt välja.
Kui Sa tahad kassi võtta, palu isa või ema Tartu Kassikaitsesse helistada, sest alaealistele me kasse kätte ei anna. Kassi üleandmisel sõlmitakse uue omanikuga (täiskasvanud vastutusvõimelise inimesega) kirjalik leping, et kass tema elupäevade lõpuni ka hästi hoitud saaks.
Iga kass ei sobi igasse kodusse ja mõnesse kodusse ei sobi kass üldse. See tuleb eelnevalt välja selgitada, et ei oleks ilmaasjata kassi edasi-tagasi väntsutamist. Kass ja peremees peavad omavahel sobima. Inimene, kes kassi võtab, peab arvestama, et tal tuleb tööd juurde ja ka raha hakkab kuluma rohkem kui enne. Peab olema ka läbi mõeldud, kuhu kass siis pannakse, kui puhkusele sõidetakse või pikemaks ajaks kodust ära minnakse. Kas on olemas keegi, kes käib kassi söötmas ja liivakasti koristamas, kui pererahvas kodust ära on? Sellepärast peame enne kassi loovutamist uue omanikuga põhjalikke läbirääkimisi, milline kass temale sobib ja kas üldse kass tema peresse sobib. Tartu maakonda Nõosse Mathildat ootas ees suurpärane elu oma aiaga majas. Kahjuks sai Mathilda uues kodus uuesti šoki ja
põgenes. Loodame, et saame ta siiski kätte. Nõo ei ole nii suur koht kui Tartu. Saime ta õnneks kätte. Nüüd on teada, et tema toast välja pääseda ei tohi. Õues ta ennast kätte ei anna ja püüda saab teda ainult lõksuga. Seda juhul, kui teda õues üldse näha õnnestub.
Teist korda seda kadumist üle elada ei tahaks. Mathilda hooldamiseks, raviks ja ilusaks tegemiseks on kulutatud rohkem kui 3000 krooni. Mitte selleks, et ta jälle hulguks, nälga ja külma kannataks, auto all või rebase hammaste vahel oma elupäevad lõpetaks. Mathildale pakuti seekord kodu Tartu linnakorteris kena noorpaari juures.
Loodame siis, et ta kenasti harjub ja aknast plehku ei pane. Tere!
Mõtlesin, et annan teile ka teada, kuidas Mathildal läheb.
Nädal aega ta ei söönud, siis hakkas järsku sööma ja muutus iga päeva aina julgemaks.
Praeguseks usaldab ta mind päris palju:)
Tuleb ise minu käest süüa nuruma ja laseb pai ilusti teha ja julgeb nüüd ka diivanil magada.
Öösel magab isegi meie voodis:D. Ja mängida meeldib talle ka väga.
Talle meeldib, kui talle pai tehakse ja temaga suheldakse.
Kohe, kui talle midagi ütlen, siis räägib vastu.
Võõraid inimesi ta veel kardab, aga õnneks on meiga ära harjunud:)
Ühesõnaga läheb tal hästi 🙂 Maris. Mida aeg edasi, seda rohkem ta teid usaldama hakkab
ja kindlasti saab temast hea kass. Tal oligi vaja privaatsust.
Teised kassid tüütasid teda. Mõned kassid tahavadki rohkem inimese
kui oma liigikaaslaste seltsi. Soovin teile endile ka palju edu ja õnne. Kui tuleb pere muutusi, ärge siis unustage, et teil on kasulaps, kes sõltub kogu oma elu ja tervisega teist. Mathildal läheb väga hästi! Algul oli teada,et sellel kassil
läheb kohanemisega uues kodus aega. Aga ta kohanes kiiremini, kui
oskasin loota. Läks mingi kuu aega mööda, siis oli ta juba päris
sõbralik ja usaldas mind natuke. Nüüd saab kassil 5 kuud täis
uues kodus. Ma arvan küll, et ta on rahul siin
minu juures. Olen ostnud talle mänguasju ja talle meeldib väga
mängida, kui tuju peale tuleb. Eriti meeldib talle voodis magada.
Hommikuti, kui magan kauem, tuleb ta mu nina juurde ja nuusutab ning
kräunub, et süüa saada :dAjapikku on ta mind üha enam
usaldama hakanud ja alati ootab mind koju. Kui tulen koolist, siis
tuleb alati ukse juurde vastu. Võõrad inimesed talle ei
meeldi, siis läheb peitu. Aga mind ja mu poissi hoiab väga 🙂 Olen
kiisuga väga rahul! Maris 🙂