Kassid kodus:Iiris on emane triibik, päris Hiinalinnast. Vanust kuni viis kuud. Steriliseeritud. Iiris on kadunud alates 19. detsembri ööst, kui ta 2 korruse aknast alla kukkus. Surnukeha pole leitud, varjupaika on teatatud, kõik lähedased kauplused said kuulutused seinale, igal ööl on kogu ümbruskond läbi käidud, kuid seni tulemusteta. Kui kass leitakse, jääb hoiukodusse päriseks. Kassi asukoha kättenäitajale vaevatasu 2000 krooni omaniku kulul. Kontakt: mariann@rammo.net või 53732732 – Tuuli Iiris ei ole broneeritud. Tema tahtja võttis juba teise kassi. Iiris on saadaval, aga temaga läheb veel aega. Ta peab täiesti paranema operatsioonist ja inimesi usaldama õppima. Iirisel oli tõsine songa operatsioon ja steriliseerimine samaaegselt. Vaeseke on praegu väga armetu ja elab nüüd üksi puuris, et oleks rahu ja saaks võimalikult vähe liikuda. Õnneks ta sööb. Loodame, et kõik läheb hästi. Eeben on nüüd üksi teises hoiukodus. Temagi vajab veel ravi ja taltsutamist. Mingi nahaprobleem on tal. Varsti selgub, mis täpselt. Väike õnnetu Iiris kõhiseb veel, kui puuri uks lahti teha, aga juba laseb pai teha ja puksib peaga pai järele. Nurr tuleb ja tahaks kangesti sülle pugeda. Nutab öösel puuris. Kui teisi vabalt liikuvaid kasse näeb, kaebab eriti valju häälega. Ma arvan, ta ei taha üksi olla. Tahaks ringi kõndida ja kaisus magada, aga veel ei saa. Peab olema kindel, et haav tugevasti kinni kasvanud on.
Kaks nädalat puurielu kohustuslik. Iirisest on saanud musi ja sülekass. Käisime süles teises tubades teisi kasse uudistamas.
Öösel on ta ikka veel puuris, lihtsalt selleks, et ei möllaks ja magada laseks. Liivakasti kasutab korralikult. Karv läheb üha ilusamaks. Iiris on pehme-pehme karvaga nagu plüüžist mängukiisu, ainult elus ja teeb häält ka: põriseb ja ütleb näu!
Peale selle on tal armas väike ümmargune nägu ümmarguste silmadega.
Kuluaarides liiguvad jutud, et pruunid triibikud, kellel pole valget kohta, on jälle nõutavad:
meenutavat kassi metsikut esivanemat.
Iiris on just selline. Koterman, sina oled meil üks tõeline kassilausuja 😉 ma täiega kahtlustan, et isegi päris-plüüsist kassid ärkavad sinu juures ellu 🙂 Nüüd ma kutsun teda Iiris Kiss-Kiss. Magusamat ja kleepuvamat kassi annab otsida. Ta tahab sülle isegi rohkem, kui süüa. Tulin töölt ja panin talle söögi kaussi. Siis ta käis nagu eesel kahe heinakuhja vahel, pai ja söögi vahel. Ei suutnud otsustada, kumba ta rohkem tahab. Iirise iseloom on sarnane Krahviga, aga veel magusam. Keerleb ümber jalgade, poeb ja puksib peaga, kange musimaias ja ronib mööda riideid, et aga ainult põue saada. Poeb teistele kassidele ka. Hõõrub oma pead teiste vastu ja sõtkub käppadega, et palun tehke mulle pai ja kalli. Teised on tema vastu ükskõiksed või kurjadki. Ainult Krahv tõmbab möödaminnes keelega üle pea, et noh, ma ju võin sulle ühe musi kinkida, kui sa just nii väga lunid, ja läheb oma teed. Elavad ühes toas, söövad, magavad koos. Krahv lakub Iirise pea ja sabaaluse üle.
Hoolitsev kasuisa. Eeben vaktsineeritud ja kontrollitud. Seenhaigust ei ole. Välimus on korras. Peagi tulevad pildid. Iiris kukkus aknast alla ja kadus. Otsingud seni tulemusteta. Kui leitakse, jääb hoiukodusse päriseks.
Leidjale vaevatasu 2000 krooni hoiukodu arvel. Väga kahju,et ta alla kukkus.Palvetan,et ta leiaks tee kodu juurde. Nägin väga Iirise moodi kassi om maja ees autode all. Reageeris kutsumisele “Iiris”, vastas näuga, tuli kutsumiśe peale lähemale, aga kätte end ei andnud, ei lase lähedalegi. Täpselt vaadata ei saanud, sest oli pime.
Sain talle süüa anda auto alla. Teda saab püüda ainult öösel lõksuga, kui ta suvatseb sinna sisse minna. Kuu aega on pikk aeg kassipoja jaoks, ta hakkab uuesti umbusaldama ja ei anna end kätte. … on Iirise perenaiselt Edu teile kassi püüdmisel! Nägin sarnast kassi eelmisel nädalal keset südapäeva mõisavahe tänava kandis puude otsas ronimas. Pruun triibik, väikese pea ja terava koonuga. Tundus, et tal on must kaelarihm kaelas, kuigi mine sa tea, see võis eemalt vaadates ka see must triip olla, mis tal kaela ümber jookseb. Samas 100% kindel pole, aga sarnane oli küll. Hüüab haleda häälega vastu, kui kutsuda nimepidi, tuleb auto alt natuke välja sööma, aga lõksu ei lähe ja kätte ei anna. Mängi seal tundide viisi temaga kassi ja hiirt, kõik tulutult. Poolteist kuud oli kadunud. Kuigi sai teda igal öösel otsitud ja hüütud, ei olnud teda kuskil. Siis äkki ilmus jaanuari keskel kuskilt just oma kodumaja ette ja vastas kutsele. Lõpuks julges isegi koridori tulla, keldrisse muidugi, kus jälle ennast kätte ei andnud. Saime ta põrandaharjaga torude vahelt välja ajada ja trepist üles ajada. Suure hirmuga jooksis vaeseke otse oma koduuksest sisse 🙂 Lõksust ei olnud mingit abi tema püüdmisel, sinna ta lihtsalt ei läinud.
Toas kartis ikka veel hirmsasti, aga pärst nurkasurumist ja esimest paid sulas üles. Tundis minu ära ja hakkas süles nurru lööma. Sinna ta kangestuski tunniks ajaks. Kuigi Irbis pidevalt ümber tema käis ja endale tähelepanu nurus, ei tahtnud Iiris temast ega kogu ülejäänud maailmast midagi teada, ainult nurrus õnnelikult ja ei liigutanud ennast.
Iiris on nüüd päriskodu leidnud kass. Oma õnnetuse ja kannatusega teenis ta ära alalise elukoha hoiukodus. Kui tore 🙂
Vahepeale jäi aastavahetus ka, kui õues oli justkui sõda lahti. Kass võis lihtsalt šokis olla. Kohe,kui vaatasin,et Iirist ei ole enam kadunud kasside juures,sain aru,et ta on kodus! oli minult.Mul on praegu nii hea meel,et Jumal kuulis minu palveid ja Iiris on käes,vahva,et ta jooksis otse oma koduuksest sisse!! Iirise eest palusid väga paljud. Peale minu ja Teie veel Soome Karmeliidi nunnad, Norra Trapisti mungad ja paljud minu tuttavad. See on ime, et ta nälga ei surnud ja ära ei külmunud. Kukkus ju külma kätte pärast mitu kuud soojas toas elamist. Piiskop Philippe Jourdan soovitas: “Kassil ei ole kaitseinglit, aga Teil on. Paluge oma kaitseinglit, et ta kiisut kaitseks ja koju juhataks.”
Seda ma ka tegin ja lisaks palusin veel püha Franciscuse eeskostet. Nagu näha, aitas!