Kassid kodus:Smokeyst sai Türi elanik ja uue elu paremaks alustamiseks vahetas ta ka hoiukodu nime muhedama Kassu vastu. Smokey uus kodu on Türi lähedal Oisus. Elab seal koos teise kassi ja koeraga. Tervitused Kassult!Täpsustaks:Kassu elab koos teise kassi,kahe koera ja jänesega. Meil vist jälle piltide postitamine ebaõnnestus :(,aga Kassu pilte saab vaadata ja temast lugeda Kassifoorumist:www.kass.ee (Tutvusta ennast.Meie oleme Intšu ja Kassu.) 🙂 Ei tea jah, miks pildid läbi ei tule, aga ma panen siia lingi ka, vaadake ise, milline suursugune kass meie Smokeyst kasvanud on 😉 OKOK, ei ole armukade 🙂 ja ei ole ta ju enam meie kass. Aga kaasa elame talle ikka ju 😉 Ühesõnaga, vaadake ise: http://www.kass.ee/viewthread.php?tid=2453&page=3
(ja järgmine leht ka) Paar päeva tagasi käisime arsti juures ära.Hakkas märgistama iga paari päeva tagant,lasi voodisse,kotti,saabastele…Küll ta oli algul naljakas,tõime koju,siis olid tal jalad veel nõrgad,aga käia tahtis!Läks nende vetruvate jalgadega ka ilusti oma kasti pissile!Ta on nüüd paksem,aga endiselt kerge kondiga,nägu on ümar ja käitumine rahulik.Lemmik mänguasi on kleidivöö,seda ajab pööraselt taga.Süles kas istub või seisab,aga pikali ei viska,kuid niipea,kui ma magama heidan,tuleb kõhu peale sõtkuma ja magama.Intšuga nad üksteise kaisus ei maga,muidu on kõik normaalne. 🙂 Pikk pai meie kõigi poolt, olete armsad. Jätkuks vaid kõigile kassidele selliseid kodusid! Septembri alguses otsustas Kassu omapead hulkuma minna, pannes meid tõsiselt muretsema ja igasugu jubedaid asju kujutlema. Tol päeval ei olnudki plaanis temaga välja minna. Akna vahele oli aga üks liblikas kinni jäänud. Tema välja päästmiseks tegin akna lahti ja Kassu oli kohe uudishimulikult kohal…Lubasin tal siis õue hüpata ja läksin ise järgi. Maja ees oli ka teine kass, noor mustvalge. Viisin Kassu maja taha murule ja asusin ise jänesele võilille lehti korjama. Kui olin kimbu korjanud ja tahtsin tuppa minna, polnud Kassut enam kuskil!! Arvasin, et ta ootab välisukse juures, nagu alati. Otsimised ei andnud tulemusi. Kleepisime igale poole kuulutusi. Möödus nädal. Äkki, kell oli juba 10 õhtul, uksekell, ja muheda naeratusega naabrimees küsib, kas see on meie kass, kes siin koridoris lippab ja närviliselt näub. Oligi Kassu! Kusjuures välja nägi ta täpselt nii, nagu oleks 5 minutit ära olnud. Isegi kõht ei olnud tühi! Ju oli ise hiiri püüdnud või kellegi käest süüa saanud. Selline lugu siis. Kassu elab juba 5 kuud koos hoiukass Bellaga. Sõbralik läbisaamine on neil algusest peale olnud, aga nüüd otsustati, et üksteise kaisus on ikka soojem, kui eraldi.
Intšut meil enam ei ole 🙁