Harissa elas aastaid tänaval, kurnatud lugematute pesakondade ilmale toomisest, poegade kasvatamisest ja õues vastu pidamisest. Aasta aasta järel said paljud ta kolooniakaaslased õueohtude ja haiguste tõttu hukka, kuid Harissa pidas visalt vastu kõige külmemad talved, näljased perioodid, rasked poegimised ning aastaid kestnud hambavalu. Ta ei teadnudki, et elult on midagi rohkem loota… kuni päevani, mil pärast kuudepikkust meelitamist õnnestus meil ta tuppa tuua. Täna on Harissa terve – päriselt terve – ja valmis elu nautima, kuid vajab selleks inimest, kes mõistab, et usaldusliku suhte tekkimine võtab aega.

Hoiukodus on Harissa arglik, aga uudishimulik. Ta tuleb maiuste peale voodi äärde, mängib sulepulgaga ja naudib vaikselt olemist. Teiste kassidega saab ta hästi läbi, kuid tingimata nende seltsi ei otsi. Ideaalis soovib Harissa rahulikku kodu, kus teda ootaks ees sõbralik kass, ent ta sobib ka ainukeseks kiisuks mõistva inimese kõrvale. Harissa ei vaja palju – ainult võimalust, mida tal pole kunagi varem olnud.