Elu võimalikkusest FIV-positiivse kassiga

kategooria:

Elu võimalikkusest FIV-positiivse kassiga

FB Pesaleidja 

Ühiskonnas on üldlevinud hirm FIV-positiivsete kasside ees. Varjupaigast
või kassidega tegelevatest MTÜdest FIV-positiivseid kasse just väga
võtma ei joosta. Ka mitmed loomaarstid tihtilugu hoiatavad
FIV-positiivsete kasside eest ning mõnda kohates teatatakse omanikule
kiirelt, et see kass sureb ju kohe ära.

Kõigepealt räägiks hästi lühidalt sellest, mis see FIV on. FIV tähistab
lühendit sõnadest Feline Immunodeficiency virus. Tegemist on siis
immuunsust pärssiva haigusega. Teoorias tähendab see siis seda, et
nõrgema immuunsuse tõttu on kass vastuvõtlikum erinevatel
viirushaigustele ja nendest ülesaamine võtab kauem aega, kuna enda
organism on võitlemiseks tavapärasest nõrgem.

Pesaleidja vabatahtliku ja FIV-positiivse kassi omanikuna sooviksin
jagada oma kogemusi, et selgitada, kuidas siis tegelikult ikka lood on.
Kõikide osapoolte anonüümsuse huvides (noh eks ikka selleks, et tänaval
teised kassid narrima ei hakkaks) nimetame seda kassi A-ks ja mind
ennast M-ks.

Anonüümseks jääda sooviv A

Tuleb ausalt tunnistada, et elu koos A-ga on tõepoolest teinekord
võimatu. No kujutage ette järgmist olukorda: magate rahulikult öösel
sügavalt, järsku kuulete läbi une, et kass trügib kurrumise saatel
voodisse ning sätib end teie kõhu/selja/jalgade/käte/näo vastu magama.
Päris tüütu, eksole. Või siis teine olukord: tulete töölt koju, olete
väsinud, istute diivanile maha ja soovite rahulikult telekast
järjekordset seebikat vaadata ja järsku ilmub välja kass, kes soovib end
teie külje kõrvale või sülle sättida. Või veel hullem: olete sülle
võtnud oma rüperaali ning soovite kõik päevased delfi kommentaarid läbi
lugeda ja kass otsustab end teie arvuti klaviatuurile magama sättida.
Või siis hoopis olete otsustanud enda lapsepõlveunistuse täita ning
võtate koju küüliku ning kass ei tee temast väljagi, vaid tolereerib
väga suure südamerahuga. 

A lemmikkoht magamiseks - inimese jalgade peal pleedi sees

Kas kõlab tüütu või sobimatu kassi kirjeldusena? Tegelikult mitte.
Täpselt sellise iseloomu ja kirjeldusele vastavat kassi sooviksid paljud
kassivõtjad endale saada. Paraku A enne endale kodu ei leidnud, kuniks
otsustasin ta ise adopteerida. Ja kodu ei olnud ta seniks leidnud
peamiselt seetõttu, et ta on FIV-positiivne. 

Tahan sellega öelda, et FIV-positiivseks olemine ei muuda kuidagi kassi
iseloomu ei halvemaks ega paremaks. Samuti ei muutu sellest kassi
loomus. Meeles peab pidama vaid mõnda üksikut asjaolu:

  • tasub vältida loomaarste, kelle arvates
    FIV-positiivsed kassid kohe ära surevad (neid arste tuleb vältida
    selleks, et enda närve säästa ja saada oma kassile õige ja efektiivne
    ravi terviseprobleemide ilmnemise korral);
  • kassi ravimine võib haiguse korral
    kesta kauem kui tavalise kassi puhul ning vajadust võib olla kasutada
    rohkem ja kangemaid ravimeid korraga kui tavalise kassi puhul (samas ei
    pruugi tubane, üksi või kahekesi elav kass kunagi ühtegi haigusesse
    nakatuda, kui ta ei puutu kokku viirusekandjatega).

Müüdid, mis tasuks kohe ära unustada FIV-positiivsete kasside kohta:

  • See nakkab inimesele/lapsele/koerale/teisele kassile
    FIviirus ei
    nakka liikidevaheliselt ehk siis sulle, su lapsele ega koerale ei nakka
    see kohe kindlasti mitte. Jah, see võib nakkuda teisele kassile, aga
    selleks peaks toimuma verekontakt, mis tähendaks tõsist kodust
    kassikaklust. Ja seda ei laseks paljud inimesed nagunii oma kodus
    juhtuda. FIV on üsna nõrk viirus, ega suuda eladaväljaspool kassi
    organismi. Seetõttu ei ole FIV-i võimalik edasi kanda näiteks kätega
    kasse silitades, riietega, ühise transpordikastiga, ühise toidukausiga
    vms.
  • Kass sureb kohe ära
    Erinevate uuringute järgi ei erine heades
    kodustes tingimustes elavate FIV-positiivsete kasside eluiga suuresti
    tervete kasside elueast. Erinevus võib olla ehk aasta või kaks. Samas
    kassi keskmise 15-20aastase eluea puhul ei ole see minu meelest suur
    erinevus.
  • Appi, ta on ju FIV-positiivne
    On tehtud uuringuid, mille põhjal
    arvatakse, et enamus kodudes elavaid isaseid kasse võivad olla
    FIV-positiivsed. Võib-olla Miisu või Nurri su kõrval on ka
    FIV-positiivsed, aga sa ei teadnudki?

A "naudib" teinekord ka talviseid jalutuskäike õues

Jah, tõesti. A peab oma sööma hetkel eritoitu, sest FIV-positiivse
tänavakassina ei viinud keegi teda õigel hetkel loomaarsti juurde ja ise
ei osanud ta minna ning kunagi kehvast toidust tekkinud
seedeprobleemide tõttu on tema seedimine õrn. Tema eritoit maksab aga
täpselt sama palju kui ükskõik milline muu kvaliteetne kassitoit, mida
ma nagunii ostaksin. Eritoit hoiab tema seedimise korras ning seetõttu
ei esine ka ühtegi probleemi.

Paar aastat pärast A sissekolimist otsustasin endale võtta veel teisegi
kassi - nimetagem teda L-iks. L tuli minu juurde vaevalt kuuvanuse
titena, kes oli üksinda tänavalt ukerdamast leitud. A võttis otsemaid
L-i omaks ja hoolitses tema kui omaenda lapse eest - pesi üle, mängis
temaga, õpetas talle kassitarkusi ja lubas enda pesas magada. Varsti
pärast sissekolimist lõi L-il välja seenhaigus, samuti herpesviirus.
Mõlemad oli ta tõenäoliselt endaga tänavalt kaasa toonud. Kuna selleks
hetkeks olid mõlemad kassid juba nädal-paar nagunii ninapidi kogu aeg
koos olnud, ei hakanud ma ka raviperioodil kasse enam üksteisest
eraldama. Kogu selle aja jooksul ei võtnud A kordagi külge kumbagi
haigust - hoolimata sellest, et FIviirus tema organismi nõrgestab. See
viitab sellele, et koduses keskkonnas kvalitseet toitu sööv ja
hoolitsetud FIV-positiivne kass võib olla sama tugeva immuunsusega kui
iga teine tavaline kass.

A ja tema parim sõber L

Oma teisele kassile pole ma küll FIV testi teinud, aga tugev immuunsus,
tervena püsimine ja arstide positiivne hinnang ei anna ka mingit põhjust
kahelda, et ta FIviiruse kandja oleks. Kahe kassi vahel pole aegade
jooksul olnud ka ühtegi konflikti ja kaklust ning viiruse levimise
tõenäosus ühelt kassilt teisele on aja jooksul olnud imeväike.

Pesaleidja vabatahtlikuna olen kokku puutunud ka mitmete teiste
inimestega, kellel on kodus FIV-positiivne kass. Kõigi nende tagasiside
on olnud pea eranditult positiivne. Ainsad tõrvatilgad meepotis on
tihtilugu olnud ebameeldivad külaskäigud veterinaaride juurde, kes on
neid hirmutanud juttudega sellest, kuidas nende kass kohe ära sureb.

Seega kutsun julgelt üles inimesi enne negatiivse otsuse langetamist
natuke mõtlema ja uurima kasside FIVi kohta. Pesaleidja vabatahtlikud on
alati valmis põhjalikult selgitama, mida see haigus tähendab ning
endast kujutab ja on vajadusel nõuga toeks ka tulevikus.

Anna FIV-positiivsetele kassidele ka võimalus!


Tagasi üles