KUI KASS LÄHEB KADUMA

kategooria:

KUI KASS LÄHEB KADUMA

Tekst on võetud Kasside Turvakodu lehelt: http://kassideturvakodu.ee/kadunud-kassid/

Lahti ununenud aken, hetkeks paotunud välisuks, lahtine ventilatsiooniava – ja kiisu võibki jooksu pääseda.

Ilmselt liigub ta algul sihitult, kuid peagi avastab ta end tundmatult
territooriumilt, hirm poeb nahavahele ja ta varjub esimesse võimalikku
peidupaika. Toas elanud kiisu jaoks on välismaailm tundmatu ja hirmutav
koht.

Kuigi kodu võib olla silmaulatuses, on kiisu hirmunud ja
instinktid käsivad tal varjuda. Ei ole tõenäoline, et tubane kiisu
liituks kohe hoovis elava kassikarjaga või läheks kilomeetritepikkusele
rännakule. Sellepärast on sul suured šansid kiisu üles leida, kui kohe
tema kadumist märgates tegutsema hakkad.

Otsi kõikvõimalikest
kohtadest, kus all või sees loom ennast peita võiks – hekid, kuurid,
autod, lahtised keldriluugid. Ära unusta ka ülespoole – puude otsa,
katustele – vaadata. Kutsu otsimise ajal kiisut meelitava häälega.
Võimalik, et ta ei vasta, kuna on ehmunud ja hirmul. Kuid ta võib seda
teha.

Otsi uuesti öö hakul, kuna siis on tänavatel vaiksem – ta
kuuleb sind paremini ja hirmutekitavaid faktoreid on vähem. Kasuta
taskulampi ja kontrolli üle ka need kohad, kuhu oled juba vaadanud.

Võta kaasa kassitoitu. Mida tugevamini see lõhnab, seda parem. Konservi
võib ahjus soojemaks teha, siis tuleb lõhn paremini esile. Krõbista
krõbinatekotiga. Kui kiisut ikka leida ei õnnestu, jäta toit kuhugi maja
lähedusse. Võid sinna jätta ka kiisule tuttavaid asju, need tekitavad
temas turvatunnet, kui ta kusagil läheduses peaks olema.

Võta
ühendust naabritega, ka kõrvalmajadest. Heaks infoallikaks võivad olla
tänaval mängivad lapsed, nad on väga tähelepanelikud, samuti küsi
kohalikelt „kassitädidelt”, tervisejooksjatelt, koertega jalutajatelt.

Tee kassi pildiga kuulutused ja jäta need kohalikesse
lemmikloomapoodidesse, paigalda kuulutused ka selleks ette nähtud
avalikesse kohtadesse (kui kiisu üles leiad, ära unusta kuulutusi maha
võtta). Võid pakkuda ka sümboolset leiutasu, mis võib eriti motiveeriv
olla kohalikele lastele.

Võta ühendust kohaliku loomade
varjupaigaga. Kõige parem oleks varjupaika ise kohale minna, kuna kasse
satub varjupaikadesse väga palju ja kõik ei pruugi töötajatel silma ees
olla. Jäta sinna ka kiisu pilt ja oma kontaktandmed. Käi kindlasti
mitmeid kordi kontrollimas.

Ära kaota lootust, kiisud on tee koju leidnud ka mitme kuu pärast.

Kassisõber oma kogemusest:  
Kui sul on mitu kassi ja nad saavad oma vahel väga hästi läbi, võid
õhtusele otsimisele ka teise kiisu (muidugi rihmaga) kaasa võtta, sest
loomad tajuvad üksteist väga hästi, ning tundes ära üksteise lõhna,
hääle, võib see samuti meelitada kadunud kiisu peidust välja.

 Mul
on olnud selline olukord, ja lisaks minu kutsumisele, kutsus kadunud
kiisut ka kaasa võetud kass. See muidugi eeldab väga sooje suhteid
kasside vahel.


Kommentaarid

Kuulutus aitas teha kunstniku kadunud kassiga imet

 http://tartu.postimees.ee/3653025/kuulutus-aitas-teha-kunstniku-kadunud-kassiga-imet

Kunstnik Fideelia-Signe Roots sai tunda midagi sellist, mida ta nimetab
imeks. Nimelt pääses tema kass Pontsu, kes oli üle ööpäeva kadunud,
naabrimehe auto kapoti all rattakoopa juures kindlast surmast.Pontsu oli pühapäeva ennelõunal ennast perenaise süles jalutusvestist
välja väänutanud, sest oli jalutuskäigu alguses midagi kartma hakanud.
Teine kass Buffy jäi süles rahulikuks. Pontsu esialgne otsimine
Annelinnas ei andnud tulemust ja pere asus kohe kirjutama oma karvase
kaaslase kadumise kuulutusi nii kleepimiseks kui ka internetis
levitamiseks.

Ööpäev ja viis tundi hiljem sai Fideelia-Signe Roots jagada oma
sõpradega rõõmusõnumit. Nimelt oli naabermaja mees käivitanud auto ja
kuulnud sealjuures veidrat häält. «Kuna ta oli lugenud oma maja ukselt,
et tema naabermaja eest on kadunud kass Pontsu, läks ta vaatama ja
leidis kassi kapoti alt,» lisas kunstnik.

Pontsu leidmist peab ta imeks. «Kui mees oleks autoga minema sõitnud,
oleks kassist vaid hakkliha järel,» arvas kunstnik. «Ainult tänu
kuulutusele jäi Pontsu ellu.»

Tartu Postimees 12.04.2016


Tagasi üles