Ettevaatust-tigude mürk ohtlik ka kassidele!

kategooria:

Rotimürki oskavad loomaomanikud karta, aga teograanulites sisalduv metaldehüüd on lemmikule sama ohtlik.

Aeg-ajalt levivad kuulujutud, et keegi kuri mürgitab kusagil koeri. Et
mingis piirkonnas olla juba paar looma ootamatult looja karja läinud.
Kuulujuttudeks need enamasti ka jäävad, sest ilma lahangu ja
laboratoorse kinnituseta võib väita mida iganes. Mingit konkreetset
mürki peale rotimürgi ei osata kahtlustada.

Mina olen alati kahelnud, kas meil tõesti leidub nii palju halbu
inimesi, kes oma viha naabrite loomadele välja valavad, ja kust nad
ometi seda mürki saavad. Mõne viimaste aastate mürgistusjuhtumi valguses
selgub aga tõsiasi, et oma looma võib ka ise tahtmatult mürgitada.

Mürk mõjub väga kiiresti

Bostoni terjer Lissa oli võidukas. Tal õnnestus jooksu pealt haarata
hiiglasliku tiibeti mastifi hambust mingisugune pakk ja kihutada sellega
aia teise nurka. Mis selles pakis peidus oli, polnudki nii tähtis.
Peamine oli võitjaks jääda. Tiibetlane võis küll olla suurem ja pääseda
üle takistuste kasvuhoonesse inventuuri tegema, aga tema, Lissa, oli
ometi kavalam ja kiirem ning nüüd oli saak tema.

Pakend rebenes ja sinised graanulid pudenesid maha. Lissa ei jõudnud
veel hakata kontrollima, millega tegu, kui tuli pererahvas ja rikkus
kogu lõbu. Pakk võeti tema käest ära ja hoov pühiti puhtaks.

Veerand tunni pärast sai võidukast Lissast värisevate jalgadega
koordinatsioonihäiretega koeravare. Sisse joodetud piima oksendas kohe
välja ning oli selge, et arstile minekuga on kiire. Poole tunni pärast
kliinikus ei võtnud Lissa enam jalgu alla. Õnneks meenus omanikule Lissa
mäng kasvuhoonest leitud pakiga, milles oli tigude mürk. Kuigi tundus,
et koer polnud sealt söönud, oli ometi võimalik, et mõned graanulid
sattusid suhu ja ka alla neelati.

„Metaldehüüdimürgistus” kõlas diagnoos ja vastavalt sellele ka
tegutseti. Kahjuks ei ole metaldehüüdile vastumürki, kuid õnneks oli
Lissa söönud nii väikese koguse, et tema turgutamiseks piisas
füsioloogilise lahuse veeni tilgutamisest ning krambivastastest ja magu
katvatest ainetest. Paari päeva pärast tehtud vereproov näitas, et
tegemist oli õnneliku õnnetusega.

Alati nii hästi ei lähe. Mõned aastad tagasi oli kaks traagilist
juhtumit. 1,5-aastane newfoundlandi koer suri pärast teomürgi söömist
nii kiiresti, et pererahvas, kes leidis koju saabudes krampides koera,
ei jõudnud teda arstile viiagi. 50 grammis, mida koer sõi, oli umbes 3 g
metaldehüüdi ehk kuivpiiritust.

Peenralt siniseid graanuleid sisse ahminud taksikoer viidi küll
kiiresti maaülikooli kliinikusse, kus arstid tegid kõik võimaliku tema
elu päästmiseks, kuid kahjuks tulemuseta. Koer suri kopsuturse
tagajärjel.

Need on ainult mõned näited. Ilmselt võib olla hulga rohkem
avastamata juhtumeid, kus koer sureb teadmata asjaoludel ning tigude
mürki ei osata kahtlustadagi. Sageli tundub uskumatuna, miks peaks koer
sellist ebameeldivat asja üldse proovima. Aga koerad on ju teadupärast
uudishimulikud, pealegi on mürgi koostises jahu ja pärm, mis võivad nii
mõnelegi hea isuga koerale ahvatlevana tunduda. Eespool nimetatud taksi
peres oli teotõrjet ka eelmistel aastatel tehtud ja siis olid sinised
graanulid koera täiesti ükskõikseks jätnud. Kas oli põhjuseks vanadus ja
nõrgenenud haistmine või koera suurenenud isu, igal juhul millegipärast
muutusid need äkki koera jaoks vägagi söödavaks.

Koer oleks nagu purjus

Teomürgi ohtlikkusest pole eriti räägitud. Rotimürki osatakse küll
karta, aga teomürgis sisalduv metaldehüüd ehk kuivpiiritus on sama
ohtlik. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsiooni
kohaselt on tegemist II klassi mürgiga. Loomaliikidel on surmavaks
doosiks 100–300 mg/kg. Seega 4,5-kilone koer võib saada mürgistuse
teelusikatäiest segust, mille 1 kg sisaldab 60 g metaldehüüdi.

Mürgistuse tunnused on sarnased kõigil loomaliikidel. Domineerivad
närvinähud, nagu lihaste värinad ja tõmblused, koordinatsioonihäired
ning naha ülitundlikkus. „Koer oli nagu purjus,” ütles omanik, kelle
saksa lambakoer teomürgistusest eluga pääses. Südame töö ja hingamine
kiirenevad ning tekib palavik. Edasi on võimalikud silmatõmblused
(nüstagm), kuklakangestus ja pidevad toonilised krambid. Esineb ka
ilastamist, oksendamist ja kõhulahtisust.

Suure koguse allaneelamisel võib loom surra 4–24 tunni jooksul
hingamispuudulikkuse tõttu või tekib hiljem (3–4 päeva pärast)
maksapuudulikkus.

Oksendamise esilekutsumine ei ole üldjuhul vajalik, sest metaldehüüd
on ise magu ärritav. Maoloputus sooja füsioloogilise lahusega on
soovitav, kui seda suudetakse teha piisavalt kiiresti.

Edasine ravi on sümptomaatiline koos vedelikteraapiaga ning prognoos
on hea, kui hüpertermia (palavik) ja krambid ei ole tõsised ja pika
kestusega. Üldjuhul on vajalik pikaajaline agressiivne ravi. Hilisemad
tüsistused võivad olla ajukahjustus, ajutine pimedaks jäämine ning
kõhulahtisus.

PROFÜLAKTIKATigudest saab lahti ohutumalt

Tigudega võitlemiseks on ohutumaid mooduseid. Neid võib käsitsi
korjata, moodustada püüniseid õlle või piimaga, kasvatada peenardes
taimi, mida teod ei armasta (bergeenia, nõmm-liivatee, laugud, iirised,
hortensia, mündid jne), või pidada muskusparte.

Kui otsustatakse mürgi kasuks, peab järgima kõiki ettevaatusabinõusid
nii selle säilitamisel kui ka kasutamisel. Lastel ja loomadel ei tohi
olla ligipääsu ruumidesse, kus mürki hoitakse, ning selle aeda
puistamisel peab jälgima, et uudishimulikud tegelased ei läheks seda
proovima. Ka selline koer, kes maast midagi suhu ei võta, võib saada
mürgistuse, kui ta liigub peenardel ja lakub pärast oma käppi.

 

MEELESPEA

Mida teha, kui on mürgistuse kahtlus?

Võta ühendust oma loomaarsti või mürgistuskeskusega. Sealt antav
info, mis käib laste kohta, on sageli kohandatav ka väikeloomadele.

Kodune esmaabi mürgise aine allaneelamise puhul

1. Vii koer mürgi juurest eemale. Veendu, et keegi lastest või teine loom ei pääse selle juurde.

2. Kontrolli, kas loom hingab normaalselt.

3. Loputa suu ja puhasta loom mürgist. Takista tal end lakkuda.

4. Hinda mürgistusriski (kui palju ja mida, nimetus, hoiatused etiketil).

5. Tegutse edasi mürgistuskeskuse või loomaarsti juhiste järgi.

6. Söetablett on enamikul juhtudel tõhus ja turvaline. See takistab
mürgi imendumist, seob enamiku ainetest ja viib läbi seedekulgla.
Tablett tuleb anda ruttu, sest toime nõrgeneb 30 minutiga. Tõhus vaid
suures koguses (1–2g/kg). See tähendab 10-kilosele koerale 40–50
tabletti. Mitte anda teadvusetule loomale või loomale, kes on neelanud
petrooleumi, hapet või alust.

7. Oksenduse esilekutsumine ei ole enam esmaabivahend nr 1, kuna
tekitab komplikatsioone. Kasutatakse, kui on tegemist väga tõsise,
eluohtliku mürgistusega ja maoloputust ei saa teha ning süsi ei aita.
Sel juhul tuleks anda suu kaudu 3%-list vesinikülihapendit 1–2 ml
(maksimum 45 ml). Varem soovitati soola, kuid see ei ole hea, kuna võib
tekkida soolamürgistus. Ei tohi kasutada söövitava aine puhul või kui
patsient on teadvusetu, neelamisrefleksita või krampides.

8. Takista loomal enda vigastamist, kui on ta ülierutunud või krambis.

9. Esmaabi andmise järel vii arsti juurde.

10. Arsti juurde võta kaasa ka mürgiproov, pakend või okse.

Arstil on vaja teada

- Kes sõi?

- Mida sõi?

- Millal sõi?

- Kui palju?

- Kuidas ta end tunneb?

- Mida on esmaabiks ette võetud?

- Oluline on jõuda arsti juurde nii kiiresti, kui võimalik. Koer võib
surra juba paar tundi pärast mürgi allaneelamist ja iga minut loeb.

 

06. juuli 2012

Tiina Toomet, MTÜ Teie Loomakliinikud

Eesti Päevaleht


Tagasi üles