Kassiaids ei tähenda kiisu jaoks surmaotsust

kategooria:

Täpselt samamoodi nagu inimestel, diagnoositakse ka kassidel
immuunpuudulikkuse viirust, millesse haigestunud lemmikloom võib
täisväärtuslikku elu nautida veel pikki aastaid.

FI-viirus (feline immunodeficiency virus) levib samalaadselt
HI-viirusega (human immunodeficiency virus) sugulisel teel ning sülje ja
vere kaudu. Haiguse riskigrupp on isased kastreerimata vabalt õues
liikuvad kassid, kes levitavad viirust enamasti kaklustes.

«Viirust leidub süljes ja nakatumine toimub hammustushaavade kaudu,»
selgitas Viljandi Männimäe loomakliiniku loomaarst Riina Jõgila. «Emane
kass võib nakatuda paaritumise ajal, kui isane kass hammustab teda
turjast. Katsetes on kindlaks tehtud, et emased võivad nakatuda ka
sperma kaudu, kuid on teadmata, milline tähtsus on viiruse sellisel
ülekandumisviisil looduses.»

Haigusel on pikk peiteaeg: nakatunud kassid võivad elada kaua ilma oluliste kliiniliste haigusnähtudeta.

«Minu patsient Karu elas veel kaheksa ja pool aastat pärast diagnoosi
saamist. Meil on mitmeid patsiente, kes tunnevad end suurepäraselt ja
elavad tavalist kassielu, kuigi on juba aastaid tagasi diagnoosi
saanud,» rääkis Nõmme loomakliiniku arst Ursula Mesikäpp.

Loomaarstid kinnitavad, et tegemist on Eestis küllaltki sagedase
probleemiga. «Nii üle-eelmisel kui ka sel nädalal oli kliinikus ravil
selle diagnoosiga kass – seega tõesti levinud tõbi,» möönis Mesikäpp.

«See on kahjuks suhteliselt sage probleem õues käivatel kassidel,»
kinnitas ka Valdeku väikeloomakliiniku loomaarst Inga Viilmann. Tallinna
Haabersti Zoovetkeskuse loomaarst Olga Sjatkovskaja rõhutas, et FIV on
levinud just kaklevate kõutside hulgas.

Pannakse magama

Mesikäpa sõnul häbenevad inimesed sarnaselt HI-viirusega rääkida ka
kassi immuunpuudulikkusest, sest kardetakse hukkamõistu. Samas pelgab
arst, et haigusele liigne tähelepanu pööramine võib loomakesi hoopis
asjatult loojakarja saata. «Enamik inimesi tahab diagnoosi teada saades
kohe looma tappa lasta,» teatas naine nördinult. Tema sõnul tuleks
loomaomanikke julgustada lemmikuid mitte hukkama.

Ka kuus aastat FI-viirusega elanud emane kiisu Sofi jäi häbelikuks ega
tahtnud end Postimehe fotol näidata. «Enamik inimesi ei teagi, et tal
selline haigus on,» ütles Tallinnas elava Sofi perenaine.

Kuigi naabrid ei tea, et Sofil on selline viirus, ei usu omanik, et
kass kedagi ohustab, kuna ei puutu teiste loomadega kokku. «Minu arvates
on ta täitsa kobe ja ma ei saa aru, et tal midagi viga oleks. Ta on
imeilus loom toreda iseloomuga,» kirjeldas omanik 2007. aastal
varjupaigast vääriti koheldud kiisuna hoole alla võetud Sofit.

Harjumaal Kiisal elava Liisa Koppeli kiisu nimega Volli suri mõned
aastad tagasi. Omanik toonitas, et hoolimata viirusest elas isane kass
kõrge vanuseni. «Ta oli tegelikult vana kass, kui ta tänaval minu juurde
tuli. Ta oli isane ja kastreerimata ning kohutavas seisus. Ilmselt oli
ta pulmas kakelnud – kõrvad olid katki kratsitud,» meenutas naine.

Koppel läks Volliga jalamaid arsti juurde Õismäe loomakliinikusse.
«Seal tehti esimese asjana kohe test ja õmmeldi haavad kinni. Ma isegi
ei teadnud, et selline haigus nagu FIV olemas on. Tehti ettepanek magama
panna, kuid mina sellega nõus ei olnud,» meenutas Koppel.

Seejärel pöördus Koppel Nõmme loomakliinikusse. «Vollil võeti niidid
välja, polnud häda midagi. Arst ütles, et tegelikult saab diagnoosida
ainult seda, kas haigusetekitaja on organismis või mitte. Seda, kas kass
on juba haigestunud, kiirtestiga teada ei saa. Tänasin jumalat, et ei
lasknud teda magama panna,» ütles omanik.

Kastreeritud Volli elas pärast seda veel viis rõõmsat aastat. «Mul on
kaks kassi veel ja ta ei kakelnud nendega kordagi,» ütles Koppel. Volli
ei saanud imeravimeid ega erilist toitu, ta suri vanadusse. «Lõpus oli
nii, et ta tuli lihtsalt kaissu ja kustus ära. Oligi kõik.»

Loomaarst Olga Sjatkovskaja mainis, et FI-viiruse raviks on olemas
preparaadid, mis on väga kallid ja mida kassid hästi ei talu. Kui omanik
otsustab, et tahab viirusvastast ravi teha, tuleb sellega jätkata kassi
elu lõpuni. «See on väga suur otsus. Kohe, kui ravi lõpetada, kogub
viirus jõudu ja tapab organismi,» selgitas naine.

Eestis FIV-vastast vaktsiini ei ole, küll on see olemas Ameerikas.
Üldiselt kassidele FIVi vastu ravimeid ei anta, vaid ravitakse tavalisi
haigusi, mis nakatunud looma immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu tugevamalt
välja löövad.

Loomaarst Inga Viilmanni sõnul on ravi eelkõige ennetav: looma tuleks
hoida toas, isane kass kindlasti kastreerida ja iga haigust kohe ravida.
«Viiruse vastu aitab väidetavalt ka inimeste aidsiravim, aga selle hind
on utoopiline,» tõdes Mesikäpp, kelle sõnul võib loom hea hoolduse ja
kiire arstiabi korral aastaid vastu pidada.

Inimesele ei nakka

Ent kass Karu elas oma diagnoosiga suisa kaheksa ja pool aastat. «Karul
oli see viirus ikka hulk aega, lõpuks olid tal koordinatsioonihäired.
Ta elas isegi kaua, käisime teda kogu aeg süstimas. Karuke oli ilus
kassike. Mul oli temast nii kahju,» rääkis Tallinnas elav vanaproua
Hilda. Karu sai arstilt hormoonsüste.

Hilda leidis Karu tänavalt, kui loomake talle tühja kõhuga järele
kõndis. Hilda üritabki vastu võtta võimalikult palju häid lapsi, nagu ta
ise neid nimetab – tal on kahetoalises korteris koguni 11 kassi.

Kiisud on Hilda kinnitusel sõbralikud ega kakle. Mõnel on siiski
FI-viirus. «Ega see inimesele ju nakka. Nad on kõik opereeritud,» ütles
naine.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto
kinnitas, et inimesele ega teist liiki loomadele viirus ohtlik pole.
«Kuna veterinaar- ja toiduamet tegeleb eelkõige põllumajandusloomade
haigustega ning selliste loomahaigustega, mis võivad mõjutada inimese
tervist, siis meil ei ole andmeid selle kohta, kui paljudel kassidel
Eestis on FI-viirust diagnoositud,» märkis ta.

Võib arvata, et 10–20 protsenti hulkuvatest kastreerimata kõutsidest on
viirusekandjad. Uuringute alusel kannab viirust näiteks Jaapanis 28,9
protsenti ja Soomes 6,6 protsenti uuritud kassidest, teadis loomaarst
Riina Jõgila.

FI-viirust saab määrata kiirtestiga igas loomakliinikus. Männimäe
loomakliinikus on testitud kasse viimased kümne aastat, 2/3 teste on
andnud positiivse vastuse. Viiruse nii sageda diagnoosimise taga on
Jõgila sõnul arsti kogenud silm.

Olga Sjatkovskaja sõnul teeb nende kliinik testi tavaliselt siis, kui
loom on korduvalt haigeks jäänud. Tõukassidel esineb FIVi väga harva.
«Minu ajal on olnud ainult üks tõukass FIV-positiivne ja see loom oli
toodud Venemaalt.»

Nõmme loomakliiniku arst Ursula Mesikäpp soovitab aga testimisega mitte
liiale minna. «Ei ole hea mõte neid teste vorpida, kuigi see oleks
arstiteaduslikult õige – testi tulemus ajab inimesed paanikasse,» leidis
loomaarst.

FIVil on mitu staadiumi. Esmalt äge faas: palavik, kõhnumine,
infektsioonid. Seejärel kliiniliselt latentne periood, mis võib kesta
kuid või aastaid. Edasi löövad immuunsuse vähenedes välja kõikvõimalikud
haigused: viirused, bakterid, seened, parasiidid, kroonilised
põletikud, korduvad põletikud. Haiguse viimases staadiumis (FAIDS)
kujuneb kassil välja immuunpuudulikkus: tekivad neuroloogilised
probleemid, kasvajad, mitmed väga tõsised korduvad infektsioonid. Kui
viimane staadium on alanud, jääb kassil elada mõni kuu.

Retroviiruste hulka kuuluv FIV avastati 1986. aastal Californias.

Liis Velsker  Aed ja Kodu

18.04.2013


Tagasi üles