Kass Kusti

kategooria:
kusti

Kusti on kass parimais aastais, sündinud 2011.a. Siidpehme karvaga kass, kellele meeldib väga mängida, ta suudab ka üksipäini palli taga ajades kõik vaibad kortsu joosta.  Kindel on ka see, et Kusti  suudab hiiri püüda – seda on ta mitu korda tõestanud. Kusti ei ole sülekass (see ei ole lihtsalt tema arvates väärikas). See-eest aga meeldib talle külje alla sooja pugeda, samuti lubab ta siis end lahkelt paitada, lööb sel puhul ka rõõmsalt nurru. Öösiti magab inimese jalgade juures.

Kustile meeldib tulijaid uksel vastu võtta (muidugi mõistlikus kauguses), uudishimu on
iga õige kassi hea omadus. Mis puudutab teiste kassidega sobimist, siis
ilmselt  Kusti tunneb end mugavamalt, kui saab majapidamises ainuperemees olla.

Kustil on kindel toitumisrežiim. Ega see kõige mugavam ole, kuid figuuri hoidmise nimel peab ikka pingutama.

Korraliku kassina on Kusti  muidugi kastreeritud ja kiibitatud.

 

 

Miks siis selline ponks poiss uut hoiukodu otsib? Mõnel kassil ei vea, olgu  kui hea iseloomuga ta on. Õuest pääses ta hoiukodusse, kus ta sai elada 5a. aga siis pidi hoiukodu Tartust ära kolima uude kohta, kuhu  teda ei saadud kaasa võtta. Seejärel läks Kusti hoiukodusse, mille peremehel oli raske haigus. Nüüd, 7 kuu järel, vajab Kusti uut hoiukodu või veel parem oma päriskodu.

Viimases  hoiukodus kosus Kusti üleliia, teda peab  väga distsiplineeritult toitma, võõrutama vähehaaval krõbinatest ja minema üle toortoidule. 

 

 

MINEVIK

Süsimustad kassipojad Kuljus(nüüd Võss), Sinikael(nüüd Kukuli) ja Muidumusti Pauluse surnuaia juurest on sündinud  2011.a. Tüdruk Kukuli (endine Sinikael), poiss Võss (endine Kuljus ) ja tüdruk Muidumusti on  pärit Pauluse surnuaia kolooniast. Just sellest kohast, kus nüüdseks asub Selver. Kuljus-Võss  on isane, sõbralik ja julge. Kasutab liivakasti, saanud ussirohtu.

Vaata rohkem pilte:  http://public.fotki.com/maili/kassid/

Kontakt:  53024599, kassidkoju@hot.ee

 









Kommentaarid

Esimene mustu-Kuljus hoiukodus

19. sept. sai esimene mustuke kinni püütud ja ka hoiukodusse. Ilmselt igatseb teiste järele, sest piiksus öö läbi õrna häälega. Äkki on emane, praegu veel sugu ei tea.


Teine mustuke-Sinikael ka käes

25. sept. saadi ka teine mustuke kätte. Esimene on rahunenud.


Kolmas ka käes

Kolmas ka käes, on kõige suurem ja kõige arem, Muidumusti.  Ongi nii, et esimene kõige pisem ja kõige julgem, teine kasvult järgmine ja ka pisut arem kui esimene, kuid julgem kui tänane. Kuid küllap harjuvad kõik.

Nimed Kuljus ja Sinikael tulenevad kaelarihmadest. Aga kaelarihmasid on vaja, kui kõik 3 on peaaegu identsed. Kus sa siis tead, kes sai ussirohtu, kes mitte, keda juba oled sülle võtnud, keda mitte.


Kiisud koduküpsed

Kiisud on valmis koju minema. sõbralikud, saanud parasiiditõrje, kasutavad liivakasti. Toredad pisikesed süsimustad tondid.Kuljus-isane, tema on ka kastreeritud. Sinikael ja Muidumusti emased, nemad steriliseeritakse enne koju andmist. 


Kuljus

Kuljus pole enam  mingi kassipoeg, vaid väga ilus läikiva süsimusta pantrikasukaga metslooma välimusega koduloom. Tõeline isane, kui saab, sööb oma sõbra Sinikaela taldrikugi tühjaks. Ja igal pool peab tema nr 1 olema. Igavene domineerija  selline!


Milline kass see Võss siis tegelikult on

Võssil (nimi inspireeritud VÕS-ist,)
Võss on siidpehme
karvaga kass, kes hoiukodus olles värsket õhku ainult akna peal
nuusutanud. Korterielu paistab Võssile sobivat (talviti veedab Võss
suurema osa ajast ahju otsas soojas nagu kilk muiste), aga ma kaldun
arvama, et veelgi õnnelikum oleks ta kuskil maal elades.

Igemepõletiku tagajärjel on Võssil mõned hambad välja tõmmatud,
kuid see ei takista tal söömist. Ja seda armastab Võss üle kõige.  Võssil on kindel toitumisrežiim. Ega see kõige mugavam ole,
kuid figuuri hoidmise nimel peab ikka pingutama.

Võssile
meeldib mängida, ta suudab ka üksipäini palli taga ajades kõik vaibad
kortsu joosta. Kindel on ka see, et Võss suudab hiiri püüda – seda on ta
mitu korda tõestanud. Võss ei ole sülekass (see ei ole lihtsalt
väärikas). See-eest aga meeldib talle külje alla sooja pugeda, samuti
lubab ta siis end lahkelt paitada, lööb sel puhul ka rõõmsalt nurru ja
võib isegi eputama hakata.

Võssile (nagu igale teisele kassile)
ei meeldi ootamatud liigutused, igasugune pahandamine, ta ei talu ka
laste tagaaajamist – sellistel puhkudel läheb ta lihtsalt ohutusse
kaugusesse. Kui Võss leiab, et olukord kisub kriitiliseks, võib ta küll
pahuralt susiseda, aga ei löö kunagi käpaga.

Võssile meeldib
tulijaid uksel vastu võtta (muidugi mõistlikus kauguses), uudishimu on
iga õige kassi hea omadus. Mis puudutab teiste kassidega sobimist, siis ilmselt  Võss tunneb end mugavamalt, kui saab majapidamises
ainuperemees olla.

Korraliku kassina on Võss muidugi
kastreeritud ja kiibitatud.


Tagasi üles